1 Ülevaade

Euroala majanduse väljavaade on Lähis-Idas toimuva sõja, Hormuzi väina sulgemise ja naftahinna suure volatiilsuse tõttu endiselt väga ebakindel. Mõned EKP ekspertide 2026. aasta märtsi ettevaates käsitletud riskid on hakanud realiseeruma: naftahind tõuseb veelgi, tarneahelad on surve all ning turud eeldavad nüüd, et konflikti mõju jääb pikaajalisemaks. Eurosüsteemi ekspertide 2026. aasta juuni ettevaate põhiprognoosis eeldatakse, et energiahinnad langevad lähikvartalites suhteliselt kiiresti kooskõlas futuurihindadega.^[1] Siiski on endiselt väga ebakindel, milliseks kujuneb konflikti areng ning selle mõju energiahindadele, mõne toorme (v.a energia) hindadele ja majandusaktiivsusele, ning kuidas energiahinnašokk kandub üle tarbijahindadesse (v.a energia). Seepärast on lisaks põhistsenaariumile koostatud ka alternatiivsed stsenaariumid, milles eeldatakse energiašoki erinevat intensiivsust ja selle erineva ulatusega mõju euroala majandusele.

Lühiajalised näitajad osutavad lähiajal tagasihoidlikule majanduskasvule, sest kõrgemad energiahinnad ja suurem ebakindlus pärsivad sisenõudlust. Kuna kasvavad energiakulud vähendavad reaalset kasutatavat tulu ja tarbijate kindlustunnet, peaks eelkõige kodumajapidamiste tarbimise kasv, mis oli 2025. aastal peamine kasvumootor, käesoleval aastal märkimisväärselt aeglustuma. Olenevalt konflikti suhteliselt kiirest lahenemisest ja kaasnevast ebakindluse vähenemisest peaks eratarbimise kasvu loidus olema ajutine. Keskpika aja jooksul peaksid sisenõudlust toetama reaalse kasutatava tulu elavnemine energiahindade languse ja vastupidava tööturu toel ning valitsemissektori taristu- ja kaitsekulutuste kasv – eriti Saksamaal – koos tehisintellektiga seotud investeeringutega. Euroalaväliselt peaksid ekspordi kasvu jätkuvalt pärssima püsivad konkurentsivõime probleemid, kusjuures euroala eksportijate üleilmne turuosa väheneb veelgi. Ettevaate põhiprognoosi kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2026. aastal 0,8%, 2027. aastal 1,2% ja 2028. aastal 1,5%. 2026. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP kasvu prognoosi nii 2026. kui ka 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, kajastades Lähis-Ida sõja seni oodatust suuremat mõju, ning 2028. aastaks on seda 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud, kuna sõja mõju peaks taanduma.

Põhistsenaariumis eeldatakse, et koguinflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) hoogustub 2026. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis 3,4%ni ja püsib kuni järgmise aasta alguseni üle 3,0% tasemel, tingituna energiahindade inflatsiooni kiirenemisest Lähis-Ida konflikti tõttu. See kajastab peamiselt toornafta kõrgema hinna jõulist ja kohest ülekandumist kütuse tarbijahindadele, mida võimendab täiendav surve rafineeritud naftatoodete hindadele. Kuna valdav osa sõja mõjust energiahindadele aastases võrdluses ei kajastu, peaks koguinflatsioon 2027. aasta teises kvartalis järsult aeglustuma ja pidurduma 2,3%ni ning püsima seejärel 2,0% lähedal. Koguinflatsiooni areng kätkeb põhikomponentide erinevaid suundumusi. Futuurihindades kajastuv energiatoorme hindade langus ja suured baasefektid osutavad sellele, et energiahindade inflatsioon võiks aeglustuda, muutudes 2027. aastal negatiivseks, ja hoogustuda seejärel 2028. aastal tulenevalt ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõtust. Seevastu energiašoki mõju peaks järk-järgult avalduma ÜTHI komponentides (v.a energia), kusjuures nende komponentide inflatsioon kiireneb jätkuvalt kuni 2027. aasta keskpaigani, korvates osaliselt energiakomponendi inflatsiooni pidurdumist, enne kui hakkab 2028. aastal taas aeglustuma. Toiduainehindade inflatsioon peaks ulatuma 2027. aasta teises kvartalis rekordiliselt kõrge 3,7%ni ja seejärel 2028. aastal aeglustuma. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks samuti kiirenema ja ulatuma 2027. aasta alguses 2,7%ni ning hakkama siis alates aasta teisest kvartalist aeglustuma. Praegusest energiašokist tulenev kaudne ja teisene mõju peaks olema väiksem kui aastatel 2021–2024. Seda mõjutavad kogunõudluse kehvem väljavaade (mis peaks piirama inflatsioonihüvitiste mõju palkadele), euro varasem kallinemine ja Hiinast pärit impordi osatähtsuse kasv. Samal ajal eeldatakse, et tarneahelate kitsaskohad ei suurenda märkimisväärselt üldist kulusurvet. Üldjoontes eeldatakse põhiprognoosis, et ÜTHI-inflatsioon hoogustub 2025. aasta 2,1%-lt 2026. aastal 3,0%-le, aeglustub siis 2027. aastal 2,3%-le ja naaseb 2028. aastal 2,0% sihttasemele. 2026. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni väljavaadet 2026. aastaks 0,4 protsendipunkti ja 2027. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See on peamiselt tingitud kõrgemate energia- ja toiduainehindade eeldustest, sealhulgas suuremast kaudsest mõjust energiakomponendivälisele inflatsioonile. 2028. aasta prognoosi on 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. Osaliselt on selle põhjuseks naftahinna seni eeldatust järsem langus. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) on 2026., 2027. ja 2028. aastaks vastavalt 0,2, 0,3 ja 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See kajastab nii kiiremat teenuste ja tööstuskaupade (v.a energia) inflatsiooni aastatel 2026–2027 kui ka tööstuskaupade (v.a energia) inflatsiooni hoogustumist 2028. aastal.

Alternatiivsed eeldused Lähis-Ida sõja ja energiahinnašoki ulatuse ja püsivuse kohta ning nende mõju kohta rahvusvahelisele keskkonnale ja ebakindlusele, aga ka nende mõju levimise kohta kaudsete ja teiseste tagajärgede kaudu tooksid kaasa märksa teistsugused makromajanduslikud tulemused. Selle näitlikustamiseks on eksperdid koostanud kolm alternatiivset stsenaariumit – negatiivne stsenaarium, karm stsenaarium ja leebem stsenaarium. Need pakuvad illustreerivaid näiteid energiatoorme hindade alternatiivsetest arengusuundadest ja nende ülekandumisest euroala majandusse. Stsenaariumite näol ei ole tegu prognoosidega ja eksperdid ei omista neile mingit tõenäosust.

• Negatiivses stsenaariumis eeldatakse põhistsenaariumiga võrreldes järsemat ja püsivamat energiahindade tõusu. See hõlmab ka suuremat ebakindlust ja ulatuslikumat rahvusvahelist siirdemõju ning tugevamat kaudset ja teisest mõju inflatsioonile. Põhistsenaariumiga võrreldes tähendab see inflatsiooni hoogustumist aastatel 2026–2028 (vt tabel 1). SKP kasv seevastu oleks 2026. ja 2027. aastal põhistsenaariumis prognoositust aeglasem ja selle 2028. aasta näitaja oleks sama mis põhistsenaariumis.
• Karmis stsenaariumis eeldatakse tugevamat ja püsivamat energiahindade šokki, suuremat ebakindlust ning palkade ja muude hindade (v.a energia) jõulisemat reaktsiooni kui negatiivses stsenaariumis. Põhiprognoosiga võrreldes tähendab see terve ettevaateperioodi jooksul märkimisväärselt ja püsivalt kiiremat koguinflatsiooni, mis on kooskõlas varasema mittelineaarsusega ulatusliku energiahinnašoki tingimustes. SKP kasv aeglustuks 2026.–2027. aastal märkimisväärselt, enne kui elavneks 2028. aastal põhistsenaariumis prognoositust veidi kiiremini, kajastades sissetulekute ja nõudluse kasvu, mis tuleneb palkade jõulisemast reaktsioonist.
• Leebemas stsenaariumis normaliseeruks naftahind põhistsenaariumis prognoositust kiiremini, mille tulemusel inflatsioon aeglustuks tempokamalt ning langeks 2027. ja 2028. aastal 2%-lisest sihttasemest allapoole, samal ajal kui SKP kasv elavneks põhistsenaariumiga võrreldes mõnevõrra varem ja jõulisemalt.

2 Makromajanduslik ettevaade euroala kohta

2.1 Reaalmajandus

Euroala majandus on olnud 2025. aastal ja 2026. aasta esimeses kvartalis toimunud kaubandus- ja ebakindlusšokkide suhtes suhteliselt vastupidav, kui jätta kõrvale Iirimaa andmete volatiilsus. Eurostati kiirhinnangu kohaselt kiirenes SKP reaalkasv 2026. aasta esimeses kvartalis 0,1%.^[2] Euroala SKP kasvu kohandatud näitaja, milles kasutatakse Iirimaa puhul SKP asemel sisenõudluse korrigeeritud näitajat, tõusis samal perioodil 0,2% ehk napilt vähem, kui prognoositi märtsi ettevaates, ning jäi allapoole 2025. aasta neljandas kvartalis registreeritud 0,4% kasvumäära (vt joonis 1, graafik a).^[3] Kuna sõda Lähis-Idas algas 2026. aasta esimese kvartali lõpu poole, ei avaldanud see nimetatud kvartali kasvutulemustele märkimisväärset negatiivset mõju.

Konflikt Lähis-Idas pärsib lühiajalist kasvuväljavaadet, sest energiahinnašokid ja ebakindlus on osutunud oodatust tugevamaks ja püsivamaks ning vähendavad veelgi ostujõudu ja kindlustunnet. Kuni maini kättesaadavad olnud uuringuandmed osutavad alates sõja algusest Lähis-Idas kasvutempo aeglustumisele. Pärast järsku halvenemist aprillis langes toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks mais veel veidi, jõudes 48,6 punkti tasemele. Selle tingis eeskätt ostujuhtide indeksi töötleva tööstuse toodangu komponendi langus, ehkki see püsis kasvule osutavast künnisest kõrgemal osaliselt varude täiendamise toel, mida tehti Lähis-Ida konfliktist tuleneda võivate tarnehäirete ootuses. Töötleva tööstuse ostujuhtide indeksi ettevaatavad näitajad paranesid mõnevõrra võrreldes aprillikuise madalseisuga, kuid pakkujate tarneajad pikenesid veelgi. Aprillis langes järsult ka Euroopa Komisjoni majandususaldusindikaator, mille tingis eeskätt kodumajapidamiste ja teenindussektori meeleolu halvenemine, ehkki see stabiliseerus mõnevõrra mais. Neid uuringuandmetest tulenevaid üldiselt negatiivseid märke lühiajalise kasvuväljavaate kohta tasakaalustab osaliselt Iirimaa SKP eeldatav jõuline kasv, mis on aga seotud märkimisväärse ebakindlusega (vt joonis 1, graafik a). Iirimaa sisenõudluse korrigeeritud näitaja kasutamise korral on kasvu aeglustumine märgatavam: sel juhul aeglustub euroala kasv esimese kvartali 0,2%-lt teises ja kolmandas kvartalis 0,1%-le ning kiireneb neljandas kvartalis 0,2%ni. Sellega kaasneb kolmanda ja neljanda kvartali näitajate 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeerimine märtsi ettevaatega võrreldes ning oodatust tagasihoidlikum kaubandus- ja tarbimisdünaamika.

Joonis 1

Euroala reaalne SKP

a) SKP reaalkasv

(kvartaalne muutus protsentides ja osakaal protsendipunktides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

b) Reaalse SKP tase

(indeks, I kv 2024 = 100)

SKP reaalkasv peaks sisenõudluse elavnedes hoogustuma 0,8%-lt 2026. aastal 1,2%-le 2027. aastal ja 1,5%-le 2028. aastal, lähtudes energia futuurihindades sisalduvast eeldusest, et šokk on ajutine ja netoekspordi mõju muutub 2027. aastal positiivseks (vt joonis 2). Keskpikas perspektiivis peaks kasvu kõige rohkem toetama eratarbimine ja seejärel investeeringute jõuline kasv. Järgneb kulukomponentide arengu analüüs.

• Kodumajapidamiste tarbimine peaks ostujõu vähenemise ja suurema ebakindluse tõttu jääma lühikeses ajaplaanis tagasihoidlikuks, kuid keskpika aja jooksul elavnema. Tarbijate kindlustunne on pärast Lähis-Ida sõja algust märgatavalt nõrgenenud, mis osutab ettevaatlikumale tarbimiskäitumisele. Edaspidi peaks eratarbimise kasv hoogustuma, saades tuge reaalpalkade kasvu taastumisest pärast kiiremast inflatsioonist tingitud langust 2026. aastal ja endiselt vastupidava tööturu tingimustest. Kodumajapidamiste säästumäär peaks püsima lühikeses ajaplaanis volatiilne, sest kodumajapidamised püüavad oma tarbimist energiašoki tingimustes ühtlasena hoida. Eelduste kohaselt toetavad ühtlast tarbimist mõnes riigis energiahindadega seotud eelarvemeetmed, samal ajal kui ettevaatuskaalutlused avaldavad säästmisele ajutiselt tõususurvet. Keskpika aja jooksul peaks säästumäär oma endiselt kõrgelt tasemelt järk-järgult alanema (langedes 14,5%-lt kasutatavast tulust 2025. aastal 13,9%-le 2028. aastal), sedamööda kuidas ebakindlus väheneb, ettevaatuskaalutlused taanduvad ja kindlustunne naaseb oma pikaajalisele tavapärasele tasemele.
• Valitsemissektori tarbimine peaks kasvu keskpikas perspektiivis jätkuvalt toetama. Eeldatavasti jääb selle panus aga ettevaateperioodil viimaste aastatega võrreldes mõnevõrra väiksemaks. Mõningane eeldatav aeglustumine 2027. aastal tuleneb peamiselt ELi taasterahastust eraldatavate toetuste lõppemisest mõnes riigis ja täiendavatest eelarvesäästudest teistes (vt ka infokast 3).
• Hoolimata mõningasest kahanemisest 2026. aastal peaksid investeeringud kogu ettevaateperioodi jooksul SKP kasvu ületama, kui Lähis-Idas toimuva sõjaga seotud ebakindlus taandub, digitaliseerimine intensiivistub ning kaitse- ja taristukulutused suurenevad. Lähis-Ida konflikt pärsib suurenenud ebakindluse ja väiksema nõudluse tõttu ilmselt lähiajal erainvesteeringuid. Ettevõtlusinvesteeringud (v.a Iirimaa intellektuaalomandiõigustega seotud volatiilsetesse toodetesse tehtavad investeeringud) peaksid hakkama alates käesoleva aasta teisest poolest hoolimata rangematest rahastamistingimustest elavnema, sest energiahindade, Lähis-Ida konflikti ja tarneahela häiretega seotud ebakindlus eelduste kohaselt taandub. Seda peaksid veelgi toetama nõudluse kasv ja hoogsam digitaliseerimine seoses tehisintellekti kiire arenguga. Kui avaliku sektori investeeringute kasv pärast ELi taasterahastust eraldatavate toetuste lõppemist 2027.–2028. aastal väheneb, peaks ettevõtlusinvesteeringute kasv selle languse suurel määral tasakaalustama. Seda toetab osaliselt suuremate kaitse- ja taristukulutuste mõju ülekandumine erasektorile ning kasumite järkjärguline kasv nõudluse normaliseerudes. Kuigi eluasemeinvesteeringuid peaks 2026. aasta esimesel poolel iseloomustama märkimisväärne volatiilsus, mis kajastab osaliselt ilmastikuoludega seotud mõju ehitussektorile, on väljavaade muutunud tugevneva pakkumispoolse surve ja väheneva nõudluse tõttu ebakindlamaks. Sellegipoolest jätkub ettevaateperioodil prognoosi kohaselt eluasemeinvesteeringute elavnemine, mida toetavad vastupidava tööturu tingimused ja reaalsete sissetulekute taastumine, ehkki hüpoteeklaenude kõrgemad intressimäärad pärsivad endiselt taskukohasust.
• Eksport peaks jääma tagasihoidlikuks, kajastades euroala püsivaid konkurentsivõimega seotud probleeme, mida süvendavad muu hulgas USA tollimaksud ja euro varasem kallinemine. Lähiajal pärsib ekspordikasvu tõenäoliselt veelgi Lähis-Ida konflikt, mis nõrgendab üleilmset majandusaktiivsust. Lisaks sellele piiravad keskpika aja jooksul ekspordimahtusid eeldatavasti i) tehisintellektil põhineva üleilmse kaubanduse kasvu tõttu vähenev nõudlus euroala põhiekspordiartiklite järele, ii) ekspordihindade püsiv nõrk konkurentsivõime, mida halvendab veelgi tugev euro, ja 3) uued tollimaksud (vt infokast 2), mis piiravad üha enam eksporti Ameerika Ühendriikidesse. Selle tulemusena jääb euroala osakaal üleilmsetel eksporditurgudel eeldatavasti tagasihoidlikuks. Kõrgete energiahindade mõjul jääb import lühikeses ajaplaanis ilmselt nõrgaks ning areneb keskpikas perspektiivis üldjoontes kooskõlas ekspordidünaamikaga. Tehisintellekt ja kaitsega seotud investeeringud peaksid keskpikas ajaplaanis kaasa aitama impordinõudluse tekkele. Netoekspordi mõju SKP reaalkasvule peaks olema 2026. aastal negatiivne ning 2027. ja 2028. aastal mõningal määral positiivne.

Joonis 2

Euroala SKP reaalkasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Sisenõudlust peaksid toetama jätkuvad kaitse- ja taristukulutustega seotud eelarvepoliitilised stiimulid. Kaitse- ja taristuvaldkonnas tehtavate eelarvekulutuste hinnanguline kumulatiivne kasvumõju on 2025.–2028. aastal 0,5 protsendipunkti. Sellesse panustab peamiselt Saksamaa ja see avaldub kõige tugevamalt 2026. aastal.^[4] Pärast Lähis-Ida sõja algust valitsuste poolt võetud energiatoetusmeetmed on valdavalt ajutised ja nende mõju kasvule jääb eelduste kohaselt väheseks.

2026. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2026. ja 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole ja 2028. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole (vt joonis 3 ja tabel 2). Lähis-Ida konflikti tõttu on veelgi kasvanud naftahind, geopoliitiline ebakindlus ning volatiilsus toorme- ja finantsturgudel. Kuigi SKP kasv oli esimeses kvartalis oodatust väiksem, tulenes see peamiselt Iirimaa andmete volatiilsusest, mistõttu on Iirimaa kasvu lühikeses ajaplaanis suhteliselt palju ülespoole korrigeeritud. Volatiilsust kõrvale jättes on 2026. aasta sisese kasvuprognoosi allapoole korrigeerimine seotud eeskätt nõrgema tarbimisväljavaatega, sest Lähis-Ida konflikt kestab praeguste eelduste kohaselt veidi kauem ning sellel on suurem mõju inflatsioonile ja seega ka reaalsetele sissetulekutele.^[5] Energiatoorme hindade langemine, reaalse kasutatava tulu taastumine ja kindlustunde paranemine ettevaateperioodi lõpu poole osutavad veidi tugevamale kasvule 2028. aastal. Kuna märtsi ettevaates oli kasvuväljavaadet juba allapoole korrigeeritud, ilmneb sõjast tulenev eeldatav mõju kasvule selgemalt, kui võrrelda 2026. aasta juuni ettevaadet 2025. aasta detsembri ettevaatega: kumulatiivselt on 2026.–2027. aasta prognoosi 0,5 protsendipunkti võrra allapoole ja 2028. aasta prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud.

Joonis 3

SKP reaalkasvu prognoosi korrigeerimised alates 2026. aasta märtsi ettevaatest

a) Jaotus aastasiseseks ja siirdemõjuks	b) Jaotus peamisteks kulukomponentideks
(protsendipunktides)	(protsendipunktides)

Tööturg peaks püsima vastupidav, sest ettevõtted hoiavad vastukaaluks Lähis-Ida konfliktist tingitud majanduskasvu ajutisele langusele eeldatavasti varutööjõudu. Tööhõive kasv aeglustus 2025. aastal pärast aastatepikkust jõulist kasvu ning isegi enne sõja puhkemist Lähis-Idas oli eeldatud, et see tasakaalustumisperiood jätkub 2026. ja 2027. aastal. 2026. aasta juuni ettevaade kajastab ootust, et ettevõtted säilitavad hoolimata negatiivsest šokist toodangule lähiajal suures osas oma tööjõu. Kuna konflikti tagajärjed on eeldatavalt ajutised, kaaluksid koondamistest saadava võimaliku tulu ettevõtete jaoks üles hilisema uuesti värbamisega seotud kulud ja probleemid. Tööhõive kasv on 2026. aastal prognoosi kohaselt märtsi ettevaates eeldatust veidi aeglasem, kuid vastupidavam 2027. ja 2028. aastal, kui see ulatub ligikaudu 0,5–0,6%ni aastas (vt joonis 4, graafik a). See kajastab majandustegevuse dünaamikat, sealhulgas SKP kasvu positiivsemat väljavaadet 2028. aastaks. Sellest hoolimata jääb tööhõive kasv nõrgemaks, kui võiks eeldada selle varasema seose põhjal kogutoodanguga, sest tööturu tasakaalustumisperiood jätkub. Selle kohanemiskursi tõttu on tööviljakuse kasvu märtsi ettevaatega võrreldes 2027. aastaks vähesel määral ehk 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. Töötuse määr peaks ettevaateperioodil langema ja jõudma 2028. aastal 6,0%ni – seega on seda märtsi ettevaatega võrreldes allapoole korrigeeritud (vt joonis 4, graafik b). Korrigeerimine tuleneb peamiselt mõne riigi hiljutistest oodatust parematest näitajatest ning mõnevõrra positiivsemast toodangu ja tööhõive kasvuprognoosist 2028. aastaks. Lisaks sellele peaksid töötuse määra alandama struktuursed, sealhulgas demograafilised tegurid.

Joonis 4

Euroala tööturg

a) Tööhõive	b) Töötuse määr
(aastane muutus protsentides)	(protsentides tööjõust)

2.2 Hinnad ja kulud

ÜTHI-koguinflatsioon kiirenes 2026. aasta aprillis märkimisväärselt veelgi, kusjuures Lähis-Ida sõja mõju on seni piirdunud peamiselt energiahindadega.^[11] Koguinflatsioonimäära tõusu 2,6%-lt märtsis (1,9%-lt veebruaris) 3,0%-le aprillis vedas energiahindade inflatsiooni järsk kiirenemine nii energiahindade kuise tõusu kui ka positiivse baasefekti tõttu. Toiduainehindade inflatsioon püsis muutumatuna, samal ajal kui ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustus märtsi 2,3%-lt 2,2%-le. Teenusehindade aeglasem inflatsioon korvas täielikult tööstuskaupade (v.a energia) inflatsiooni kiirenemise, mille tingisid töötleva tööstuse tootmissisendi kulude ja impordihindade tõus. Kokkuvõttes on konflikti mõju tarbijahindadele (v.a energia) jäänud seni piiratuks.

Joonis 5

Euroala ÜTHI-inflatsioon

a) ÜTHI

(aastane muutus protsentides)

b) ÜTHI ja selle komponendid

(aastane muutus protsendipunktides)

Keskmine koguinflatsioon kiireneb 2026. aastal peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu prognoosi kohaselt 3,0%ni ja aeglustub 2028. aastal energiašoki taandudes 2,0%ni (vt joonis 5). Koguinflatsioon peaks eeskätt energiakomponendi mõjul hoogustuma 2026. aasta kolmandas kvartalis 3,4%ni ja püsima kõrgel tasemel kuni 2027. aasta alguseni. Samal ajal avaldub aga eelduste kohaselt järk-järgult ka kõrgemate energiahindade kaudne mõju, kiirendades ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia) 2,3%-lt 2026. aasta alguses keskmiselt 2,7%-le 2027. aastal.^[12] Põhiprognoosis sisalduv kaudne ja teisene mõju peaks olema väiksem kui 2021.–2024. aasta kiire inflatsiooni perioodil. See tuleneb peamiselt asjaolust, et praegune energiakulude kogušokk on väiksem ning sellest tingitud gaasi ja elektri hulgihindade tõus on märksa piiratum (vt joonis 6), aga ka praegusest väiksema inflatsioonisurvega keskkonnast, üldiselt nõrgemast kogunõudlusest, nõrgematest tööturutingimustest ja tarneraskuste piiratumast ulatusest kui 2021.–2024. aastal. 2027. aasta alguses peaks koguinflatsioon madalamate energiatoorme hindade ja energiahindade tugeva baasefekti tõttu aeglustuma, kuna energia tarbijahindade märkimisväärne tõus käesoleval aastal jääb aastasest võrdlusest välja. Seetõttu pidurdub koguinflatsioon prognoosi kohaselt 2027. aasta teises kvartalis järsult 2,3%ni ja stabiliseerub keskpika aja jooksul ligikaudu 2,0% tasemel, kuna energiahindade inflatsiooni prognoositav mõju on nullilähedane ning energiašoki kaudne ja teisene mõju on eelduste kohaselt piiratud (vt joonis 5, graafik b). Eelmise inflatsioonišoki puhul täheldatud kaudse ja teisese mõju võimalikku tugevnemist analüüsitakse Lähis-Ida sõja mõju käsitlevas stsenaariumianalüüsis (vt infokast 4).

Joonis 6

2021.–2022. aasta energiatoorme hulgihindade võrdlus käesolevas ettevaates aastateks 2026–2028 prognoosituga hindadega

(aastane muutus protsendipunktides)

a) 2021–2022	b) 2026.–2028. aasta põhiprognoosi eeldused

Energiahindade inflatsioon on prognoosi kohaselt kiireim ehk 12,5% 2026. aasta kolmandas kvartalis, aeglustub järsult 2027. aastal madalamate energiatoorme hindade ja negatiivse baasefekti tõttu ning kiireneb uuesti 2028. aastal seoses HKS2 kasutuselevõtuga (vt joonis 7). Energiahindade inflatsiooni areng 2026. aastal on väga ebakindel ja kajastab eeldusi energiatoorme- ja eelkõige naftahindade kohta ning transpordikütuste kõrgemaid rafineerimis- ja turustusmarginaale. Toornafta ja rafineeritud naftatoodete hinnatõus kandub kooskõlas varasemate perioodide seaduspärasustega täielikult ja kiiresti üle vedelkütuse tarbijahindadesse ja see juhtub eri riikides küllaltki sarnasel viisil. Gaasi- ja elektrihindade puhul toimub ülekandumine hulgihindadest tarbijahindadesse aga viitajaga ja eri riikides erinevalt. Hiljutised muutused energia jaemüügiturgudel viitavad siiski sellele, et jaehinnad – eriti gaasi puhul – võivad hulgihindade muutustele reageerida mõnevõrra kiiremini kui 2022. aastal. Arvestades šoki praegust, eeskätt naftahinnale mõjuvat arengut, põhjustavad energiahindade inflatsiooni kiirenemise eeldatavasti peamiselt kütusehinnad. Samal ajal on teatavaks tehtud valitsuste meetmed, mis leevendavad energiahindade tõusu mõju – need koonduvad teise kvartalisse ja peaksid aeglustama 2026. aastal energiahindade inflatsiooni keskmiselt ligikaudu 0,6 protsendipunkti võrra. Võttes arvesse nafta- ja gaasifutuuride langussuundumust ning tugevat negatiivset baasefekti 2027. aasta alguses, peaks energiahindade inflatsioon muutuma 2027. aastal negatiivseks. 2028. aastal hoogustab energiahindade inflatsiooni eelduste kohaselt HKS2 kasutuselevõtt.^[13]

Joonis 7

Euroala ÜTHI energiahindade inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Toiduainehindade inflatsioon kiireneb prognoosi kohaselt energiahinnašoki tõttu lühikeses ajaplaanis, kuid aeglustub ettevaateperioodi lõpu poole, jõudes 2% lähedale (vt joonis 8). Toiduainehindade inflatsioon jõuab eelduste kohaselt 2027. aasta teises kvartalis 3,7% tasemel haripunkti, kajastades euroala toidutoormehindade tõusu, mis on seotud suuremate energia- ja väetisekuludega, aga ka energiahinnašokist tuleneva muu kaudse mõjuga. Need tegurid tasakaalustavad eeldatavasti täielikult kakao ja kohvi toormehindade alanemise ning palgasurve leevenemise pidurdava mõju. Toiduainehindade inflatsioon peaks toormehindade stabiliseerudes ja kõrgematest energiahindadest tuleneva kaudse mõju taandudes aeglustuma.

Joonis 8

Euroala toiduainehindade inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks järk-järgult kiirenema, langedes seejärel 2026. ja 2027. aastal keskmiselt 2,5% ning 2028. aastal 2,2% tasemele (vt joonis 9). Prognoosi kohaselt kiireneb ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) lühikeses ajaplaanis vähehaaval ja jõuab 2027. aasta esimeses kvartalis 2,7%ni. Seda põhjustab eelkõige tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni märkimisväärne kiirenemine 1,5%ni, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon püsib eelduste kohaselt üldjoontes stabiilselt ligikaudu 3,3% lähedal. Seejärel peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) 2027. aasta jooksul teenusehindade inflatsiooni aeglustumise toel pidurduma. Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon peaks veelgi hoogustuma, jõudes 2027. aasta teises kvartalis 1,6%ni, ja seejärel samuti raugema. Selline ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) areng kajastab kõrgematest energiahindadest tuleneva kaudse mõju järkjärgulist kuhjumist nii euroalal kui ka mujal maailmas, väljendudes kõrgemates reisiteenuste hindades, tõusvates impordihindades ja seega ka töötleva tööstuse suuremates tootmissisendi kuludes, mida hoiavad osaliselt vaos tööjõukulude surve leevenemine, euro varasem kallinemine ja Hiinast pärit impordi osatähtsuse kasv. 2028. aastal peaks nii tööstuskaupade (v.a energia) kui ka teenusehindade inflatsioon aeglustuma, kui kaudne mõju taandub ja palkade kaudu avalduv teisene mõju on piiratud. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustub prognoosi kohaselt 2028. aastal 2,2%ni, teenusehindade inflatsioon on 2,8% ja tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon 1,1%. Teenuse- ja tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni esialgu lahknevat suundumust võib osaliselt selgitada energiašoki mõju ülekandumise erineva ajastuse ja ulatusega neis sektorites (energiašokid avaldavad tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioonile tavaliselt kiiremat ja suuremat, ehkki vähem püsivat mõju) ning impordihindade suurema osakaaluga tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioonis.^[14]

Joonis 9

Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)

(aastane muutus protsentides)

2026. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi 2026. aastaks 0,4 protsendipunkti ja 2027. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole, kuid 2028. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud (vt joonis 10, graafik a). Koguinflatsiooni prognoosi ülespoole korrigeerimine tuleneb kõigi komponentide korrigeerimisest ning on koondunud 2026. aasta teise ja 2027. aasta esimesse poolde. Kiirema inflatsiooni suundumus on kooskõlas töötlemata toiduainete ja ÜTHI (v.a energia ja toiduained) hiljutiste oodatust kõrgemate näitajatega, kõrgemate energia- ja toiduainehindade eeldustega ning Lähis-Ida sõja suurema eeldatava mõjuga energiaga mitteseotud komponentidele. 2028. aasta koguinflatsiooni allapoole korrigeerimine on kooskõlas naftahinna eelduste veidi suurema langusega kui märtsi ettevaates. Kiirem ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) ettevaateperioodil kajastab nii hoogsamat teenusehindade inflatsiooni kui ka hoogsamat tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni 2026. ja 2027. aastal ning prognoosi ülespoole korrigeerimine 2027.-2028. aastaks on tingitud tööstuskaupade (v.a energia) komponendist (vt tabel 3). Kuna suur osa energiašokist sisaldus juba märtsi ettevaates, annab sõja mõjust täielikuma pildi korrigeerimiste võrdlus konfliktile eelnenud ettevaadetega. 2025. aasta detsembri ettevaatega võrreldes on koguinflatsiooni 2026. ja 2027. aastaks olulisel määral ülespoole korrigeeritud (vastavalt 1,1 ja 0,5 protsendipunkti), mis kajastab vahetut mõju energiahindade inflatsioonile ja selle hilinenud edasikandumist energiavälistele komponentidele. Seevastu 2028. aasta koguinflatsiooni prognoos on jäänud samaks, sest energiakomponendist tulenev otsene langussurve tasakaalustab laias laastus energiakomponendivälisest inflatsioonist tuleneva kaudse tõusumõju (vt joonis 10, graafik b). ÜTHI energiahindade inflatsiooni prognoosi on 2025. aasta detsembri ettevaatega võrreldes 5,8 protsendipunkti võrra (kumulatiivselt 2026.–2028. aastaks) ülespoole korrigeeritud, samal ajal kui ÜTHI-inflatsiooni ilma energiakomponendita on ülespoole korrigeeritud 1,1 protsendipunkti võrra. Viimane on peamiselt seotud energiašokist lähtuva kaudse ja vähemal määral ka teisese mõjuga. Kuna standardprognoosimudelid võivad neid mõjusid energiahindadele avalduvate suurte šokkide kontekstis alahinnata, on eurosüsteemi ekspertide hinnangule tuginedes lisatud mõningane ülespoole korrigeerimine, et kajastada kõrgemate energiahindade tugevamat ülekanduvat mõju.

Joonis 10

Inflatsiooniprognoosi korrigeerimised

a) Võrdlus EKP ekspertide 2026. aasta märtsi ettevaatega

(protsendipunktides)

a) Võrdlus eurosüsteemi ekspertide 2025. aasta detsembri ettevaatega

(protsendipunktides)

Nominaalpalga kasv peaks kogu 2026. aasta jooksul veelgi aeglustuma, seejärel 2027. aastal veidi kiirenema ja ettevaateperioodi teisel poolel stabiliseeruma. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv aeglustus 2025. aasta neljandas kvartalis üldjoontes kooskõlas märtsi ettevaatega. 2026. aastal pidurdub see eelduste kohaselt veelgi, kajastades lähiaja loidu kasvutempot, vähest kindlustunnet ja suurt ebakindlust, mis toetavad ka kollektiivlepingutega määratud palkade kasvu aeglustumise eeldust. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv peaks aeglustuma 3,9%-lt 2025. aastal 3,2%-le 2026. aastal ning püsima sellel tasemel ka 2027. ja 2028. aastal, kui majandustingimused paranevad (vt joonis 11, graafik a). Reaalpalga kasv aeglustub prognoosi kohaselt 2026. aastal ja muutub aasta teisel poolel negatiivseks, hakates seejärel 2028. aastal järk-järgult lähenema tööviljakuse kasvule (vt joonis 11, graafik b). 2026. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvu 2026. aastaks allapoole korrigeeritud kooskõlas hiljutistes näitajates ja palgakokkulepetes kajastuvate märkidega palgasurve leevenemisest ning 2028. aastaks veidi ülespoole korrigeeritud. Praegusel energiašokil on palgakasvule eelduste kohaselt piiratud tõusumõju, sest 2021.–2024. aasta olukorraga võrreldes on nõudlustingimused nõrgemad ja šokk ei ole nii laiapõhjalise iseloomuga, mis aitab teisest mõju vaos hoida.

Joonis 11

Euroala palkade areng

a) Hüvitis töötaja kohta

(aastane muutus protsentides)

b) Reaalne hüvitis töötaja kohta, tööviljakus ja tööjõu ühikukulud

(aastane muutus protsentides)

Tööjõu ühikukulude kasv peaks ettevaateperioodil järk-järgult aeglustuma (vt joonis 11, graafik b). Kasvu aeglustumine 2026. aastal on seletatav nii palgakasvu pidurdumise kui ka tööviljakuse kasvu kiirenemisega, samal ajal kui keskpikas ajaplaanis toimuvad muutused lähtuvad tööviljakuse kasvu poolelt. Ka SKP deflaatori kasv peaks tööjõu ühikukulude loiuma kasvu tõttu aeglustuma, mida osaliselt tasakaalustab ühiku kohta arvestatava kasumi suurem mõju.

Impordihindade kasv peaks lühikeses ajaplaanis järsult kiirenema ja ettevaateperioodi teisel poolel aeglustuma. Aasta arvestuses on impordideflaatori kasvumäär 2026. aastal prognoosi kohaselt 3,7% võrrelduna 0,0%ga 2025. aastal. Seda tõusu veab energiatoormest lähtuv suurem hinnasurve ning pidurdavad euro varasem kallinemine ja odav import Hiinast. Seejärel peaks impordihindade kasv 2028. aastal aeglustuma 1,3%ni, kajastades üleilmsete tingimuste eeldatavat normaliseerumist.

3 Lähis-Ida konflikti majandusliku mõju alternatiivsed stsenaariumid

Eurosüsteemi ekspertide 2026. aasta juuni ettevaatega seotud peamine ebakindlus tuleneb praegusest Lähis-Idas toimuvast sõjast, selle mõjust energiahindadele ja ebakindlusele ning ülekandumisest majandusse.^[17] Nende ebakindlustegurite illustreerimiseks on käesolevat ettevaadet, nagu ka 2026. aasta märtsi ettevaadet, täiendatud mitme alternatiivse stsenaariumiga. Neis on esitatud illustreerivad näited energiatoorme hindade hüpoteetilistest alternatiivsetest arengusuundadest ja nende mõju ülekandumisest euroala majandusse. Eurosüsteemi eksperdid ei omista alternatiivsetele stsenaariumitele mingit tõenäosust – nende eesmärk on pigem illustreerida konflikti mõjuga seotud peamisi ebakindlustegureid. Kui põhistsenaarium hõlmab tehnilistes eeldustes sisalduvaid energiatoorme hindade suundumusi (vt infokast 2), siis alternatiivsed stsenaariumid erinevad sellest kolmes aspektis: energiašoki ulatus, ebakindluse määr ja energiašoki ülekandumise tugevus energiaga mitteseotud hindadele (vt tabel 4). Mis puudutab šoki ülekandumist, siis võivad mittelineaarsed ja teisesed mõjud inflatsioonile osutuda suurte šokkide korral oluliseks. See oli tähtis järeldus, mis tehti EKP rahapoliitika strateegia 2025. aasta hindamise käigus (vt infokast 4). Karmi stsenaariumi tundlikkusanalüüsides uuritakse kaht praegu väga selgelt esile kerkinud riski – energiavarustuse piiramise ja reaktiivmootorikütuse nappuse – mõju. Kooskõlas ekspertide ettevaadetes esitatavates stsenaariumianalüüsides järgitava tavaga eeldatakse, et euroala raha- ja eelarvepoliitika kurss on sama mis põhistsenaariumis.^[18] Lühi- ja pikaajaliste intressimäärade ettevaated põhinevad turgude ootustel.

3.1 Alternatiivsete stsenaariumite aluseks olevad põhieeldused

3.1.1 Energiatoorme hinnad

Alternatiivsetes stsenaariumites on nafta ja gaasi hulgihindade alternatiivsete arengusuundade kindlaksmääramiseks kasutatud jaotusi, mis on saadud optsioonidest tuletatud tihedustest. Eelduste kohaselt järgivad nafta- ja gaasihinnad alates 2026. aasta kolmandast kvartalist leebemas stsenaariumis turupõhiste jaotuste 25. protsentiili, negatiivses stsenaariumis 75. protsentiili ja karmis stsenaariumis 95. protsentiili (vt joonis 12).^[19] Need protsentiilid kajastavad turupõhist hinnangut energiahindu praegu ohustavate riskide kohta ning hõlmavad kaudselt Lähis-Ida sõja alternatiivseid arengusuundi ja selle mõju energiavarustuse häiretele.

• Leebemas stsenaariumis langeb 2026. aasta kolmandas kvartalis naftahind 88 USA dollarini barreli kohta ja gaasihind 41 euroni MWh kohta ning mõlemad jäävad kogu ettevaateperioodi jooksul ligikaudu 15–20% allapoole põhistsenaariumi taset. See prognoositud arengusuund kajastab tõenäoliselt investorite ootusi, et konflikt võidakse lahendada väga kiiresti, mis toob kaasa üleilmsete nafta- ja gaasiturgude kiire normaliseerumise ning hindade naasmise sõjaeelsele tasemele 2026. aasta lõpuks.
• Negatiivses stsenaariumis tõuseb naftahind kolmandas kvartalis 122 USA dollarini barreli kohta ja gaasihind 60 euroni MWh kohta ning need püsivad kogu ettevaateperioodi jooksul ligikaudu 20–30% kõrgemal tasemel kui põhistsenaariumis. See kajastab tõenäoliselt turgude ootust, et konflikt kestab põhistsenaariumis eeldatust kauem.
• Karmis stsenaariumis kerkib naftahind põhistsenaariumiga võrreldes ligikaudu 60% ja gaasihind kahekordistub, ulatudes kolmandas kvartalis vastavalt 166 USA dollarini barreli kohta ja 98 euroni MWh kohta. Ka šokid on väga püsivad ja kõrvalekalded põhistsenaariumist on kuni ettevaateperioodi lõpuni sarnase ulatusega. Selline püsivus kajastab osaliselt suuremat ebakindlust pikemas vaates ja laiendab optsioonidest tuletatud tihedusi. Samuti võib see kajastada turgude ootust, et konflikt kestab pikka aega ja sellega kaasneb märkimisväärne kahju piirkondlikule nafta- ja gaasitootmistaristule, mis hoiab energiahinnad pikema aja jooksul kõrgel tasemel.

Joonis 12

Naftahinna ja Euroopa maagaasi hindade arengusuundade eeldused

a) Naftahind	b) Gaasihind
(USA dollarit barreli kohta)	(eurot MWh kohta)

3.1.2 Ebakindlus ja selle ülekandumine rahastamistingimustesse

Negatiivses ja karmis stsenaariumis eeldatakse, et sõja eskaleerumine Lähis-Idas suurendaks üleilmset ebakindlust ja tooks kaasa ümberhindamised finantsturgudel, ehkki erineval määral, mis pärsiks eratarbimist, investeeringuid ja kaubandust. Neis stsenaariumites kasutatakse üleilmse ebakindluse lähendnäitajana VIX indeksit. Negatiivses stsenaariumis eeldatakse indeksi ajutist järsku tõusu ning karmis stsenaariumis veelgi järsemat ja püsivamat tõusu. Need eeldused on üldiselt kooskõlas läbi ajaloo täheldatud võrreldavate geopoliitiliste pingete perioodidega, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastase sõja ja 2023. aasta oktoobris lahvatanud Lähis-Ida konflikti ajal (vt joonis 13, graafik a). Laias laastus mõjutab ebakindlus majandust neis stsenaariumites kahel viisil: otseselt ehk reaalsele SKP-le avalduva mõju kaudu kindlustunde šoki kujul ja kaudselt ehk rahastamistingimustesse ülekandumise kaudu.

Joonis 13

VIX indeksiga seotud eeldused ja mõju valitud finantsmuutujatele

a) VIX indeks

(indeks)

b) Ettevõtete võlakirjade ja ettevõttelaenude intressimäärade vahed negatiivses ja karmis stsenaariumis

(baaspunktides, kõrvalekalded põhistsenaariumist)

Negatiivses stsenaariumis toob ebakindluse ajutine suurenemine kaasa lühiajalise mõju euroala ettevõtete turupõhise laenuvõtmise kuludele ja laenude hinnakujunduse suhteliselt tagasihoidliku reaktsiooni. Karmis stsenaariumis on aga mõju suurem, sest volatiilsus püsib eeldatavasti pikemat aega (vt joonis 13, graafik b).^[20] Negatiivses stsenaariumis suurenevad ettevõtete võlakirjade tulususe vahed ühe kvartali jooksul ligikaudu 40 baaspunkti, kuid vähenevad siis taas kiiresti, kuna mudelis prognoositakse kiiret naasmist madala volatiilsuse seisundisse. Karmis stsenaariumis püsivad tulususe vahed kuni 2027. aastani põhistsenaariumist tunduvalt kõrgemal tasemel, kahanedes alles ettevaateperioodi lõpu poole, mil VIX indeks on kooskõlas madala volatiilsuse seisundiga. Laenuintressimäärade vahed (mis ületavad riskivaba intressimäära) suurenevad negatiivses stsenaariumis vähesel määral ja järk-järgult, sest pangad suudaksid leevendada ajutiselt suurema rahandusliku ebakindluse mõju, samal ajal kui karmis stsenaariumis on vahede suurenemine märgatavam ja pikaajalisem. Negatiivses stsenaariumis väheneb ettevõtete aktsiate väärtus 2026. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis keskmiselt ligikaudu 7 protsendipunkti ning taastub seejärel 2027. aastal peaaegu täielikult, samal ajal kui karmis stsenaariumis jääb see kogu 2027. aasta jooksul enam kui 10% allapoole põhistsenaariumis eeldatud taset.

3.2 Makromajanduslik mõju

3.2.1 Rahvusvaheline keskkond

Kuna otsesed kaubandussidemed konfliktist mõjutatud piirkonnaga on suhteliselt piiratud, kandub šokk eelduste kohaselt üle maailmamajandusse peamiselt suurenenud ebakindluse ning kõrgemate energia- ja toiduainehindade otsese ja kaudse mõju kaudu (vt joonis 14). Suurem ebakindlus alandab eeldatavasti üleilmseid varahindu, karmistab üleilmseid rahastamistingimusi ning pidurdab üleilmset tarbimist ja kaubandust. Kõrgemad nafta- ja gaasihinnad suurendavad impordikulusid, vähendavad reaalseid sissetulekuid ja avaldavad kõige suuremat mõju energiat importivatele riikidele. Suurenevad energiakulud kergitavad ka toiduainehindu, kiirendades inflatsiooni ja vähendades veelgi üleilmset nõudlust.^[21]

Negatiivses stsenaariumis tabab maailmamajandust mõõdukas, kuid püsiv negatiivne tarnešokk. Ebakindluse, energia- ja toidukanalite koosmõju avaldab majandusaktiivsusele langussurvet ja inflatsioonile tõususurvet. Kindlustunne väheneb, impordikulude surve suureneb ja reaalsed sissetulekud vähenevad. Ameerika Ühendriikide prognoositav SKP kasv on 2027. aastal põhiprognoosiga võrreldes ligikaudu 0,1 protsendipunkti võrra aeglasem ning inflatsioon jõuab 2027. aastal eelduste kohaselt põhiprognoosist ligikaudu 0,6 protsendipunkti võrra kõrgemale. Maailmamajanduse (v.a euroala) SKP kasv on 2027. aastal põhiprognoosiga võrreldes eelduste kohaselt ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra aeglasem ning inflatsioon jõuab 2027. aastal põhiprognoosist eeldatavasti ligikaudu 0,9 protsendipunkti võrra kõrgemale tasemele. Euroala nominaalne efektiivne vahetuskurss peaks veidi langema ja seejärel normaliseeruma, samal ajal kui välisnõudlus peaks 2028. aastaks olema põhiprognoosist ligikaudu 0,9% madalam.

Joonis 14

Mõju Ameerika Ühendriikidele ja maailmamajandusele (v.a euroala)

a) Ameerika Ühendriigid

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)

b) Maailmamajandus (v.a euroala)

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)

Karmis stsenaariumis on negatiivne tarnešokk palju suurem ja selle mõju kestab kauem. Ulatuslikum ja püsivam energiašokk annab inflatsioonile tugevama tõuke, ebakindlus kasvab järsemalt ja suurem toiduainetega seotud mõju vähendab paljudes riikides veelgi ostujõudu. Eelduste kohaselt on SKP kasv Ameerika Ühendriikides 2027. aastal põhiprognoosiga võrreldes ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem ning inflatsioonitase kerkib 2027. aastal põhiprognoosist ligikaudu 1,7 protsendipunkti võrra kõrgemale. Maailmamajanduse (v.a euroala) SKP kasv on 2027. aastal põhiprognoosiga võrreldes eelduste kohaselt ligikaudu 1 protsendipunkti võrra aeglasem ning inflatsioonitase tõuseb 2027. aastal eeldatavasti põhiprognoosist ligikaudu 2,6 protsendipunkti võrra kõrgemale. Euroala nominaalne efektiivne vahetuskurss peaks esialgu veidi langema ja seejärel normaliseeruma, samal ajal kui välisnõudlus peaks 2028. aastaks olema põhiprognoosist ligikaudu 3% madalam.

Leebemas stsenaariumis taandub negatiivse mõju ülekandmine kiiremini, sest kasv on kiirem ja inflatsioon aeglasem kui üleilmses põhiprognoosis. Kui energiahinnad langevad taas kiiremini, väheneb inflatsioonisurve hoogsamalt, ebakindlus taandub, rahastamistingimused normaliseeruvad ja välisnõudlus on tugevam. Selle tulemusena on maailmakaubanduse näitajad paremad ja euroalale on abiks põhistsenaariumiga võrreldes toetavam väliskeskkond.

Infokast 4
Euroala energiakomponendivälisele inflatsioonile avalduva kaudse ja teisese mõju seadistamine alternatiivsetes stsenaariumites

Koostanud Antoine Kornprobst ja Srečko Zimic

2021.–2024. aasta kiire inflatsiooni periood euroalal on tõenduseks sellele, et suurte energiahinnašokkide mõju ülekandumine võib olla märksa tugevam, kui võiks arvata standardprognoosimudelites sisalduvate pikaajaliste seaduspärasuste põhjal. EKP-BASE mudelit kasutades läbiviidud prognooside hindamine näitab, et pika valimiperioodi jooksul tehtud hinnangutel põhinevate prognoosimudelite standardparameetrite kohaselt kanduvad energiašokid üle tarbijahindadesse tunduvalt vähemal määral, kui täheldati aastatel 2021–2024.^[22] Joonisel A on näidatud, et alternatiivsetes (mittelineaarsetes) empiirilistes raamistikes on energiašokkide ülekandumine märkimisväärselt tugevam kui tavapäraste mudeliseadistuste korral. Eurosüsteemi prognoosimudelite elastsusnäitajad osutavad mittelineaarsele kohandumisele, mis sõltub naftahinna tasemest. Hinnanguline mittelineaarne paneelandmete mudel osutab sellele, et energiahindade ülekandumine inflatsiooni muutub palju jõulisemaks, kui šokid toimuvad keskkonnas, mida iseloomustavad pingelised tööturutingimused, kiire inflatsioon ja suured šokid. Bayesi vektorautoregressiooni (BVAR) mudelist saadud andmed inflatsiooni kohta osutavad sellele, et energiahinnad kanduvad sama tugevalt üle tarbijahindadesse. Masinõppel põhinev mudel, mis võimaldab mittelineaarsusi paindlikult arvesse võtta, osutab sellele, et suurte inflatsioonišokkide mõju on veelgi tugevam (ligikaudu 1,5 korda suurem kui pärast keskmise suurusega šokke).^[23] Ka Bernanke-Blanchardi mudel, mis loodi spetsiaalselt 2021.–2024. aasta inflatsioonitaseme järsu tõusu analüüsimiseks, viitab sellele, et palgad, alusinflatsioon ja koguinflatsioon reageerivad šokile palju jõulisemalt kui EKP-BASE mudeli tavapärased elastsusnäitajad. Struktuursete mudelite mittelineaarsed versioonid, sealhulgas uus euroala mudel (NAWM II), osutavad sellele, et suured energiašokid võivad esile kutsuda asümmeetrilisi ja majanduse seisundist sõltuvaid hinnareaktsioone mittelineaarsete Phillipsi kõverate ja kaudsete tootmiskulukanalite kaudu.

Nende tähelepanekute arvesse võtmiseks on EKP-BASE mudelit seadistatud eri stsenaariumites erinevalt, et hõlmata osa tugevamatest kaudsetest ja teisestest mõjudest, mis realiseeruksid tõenäoliselt negatiivse ja karmi stsenaariumi korral (vt joonis A). Praegune keskkond erineb 2021.–2024. aasta kiire inflatsiooni perioodist üldiselt nõrgema nõudluse, tarneahelate väiksemate häirete, väiksemate eelarvetoetuste ja mõnevõrra väiksemate tööturupingete poolest. Selle alusel võiks arvata, et ülekandumine on nimetatud perioodiga võrreldes nõrgem. Samal ajal võivad nii inflatsioonimälu kui ka praeguse šoki üleilmsem levik ülekandumist võimendada. Seetõttu on seadistuste eesmärk hõlmata ülekandumise määra usutavat suurenemist võrreldes EKP-BASE standardmudeliga, kuid see määr jääks siiski allapoole 2021.–2024. aastal täheldatud taset. Kuna stsenaariumianalüüsi eesmärk on pigem hinnata riske kui esitada kõige tõenäolisem prognoos, on oluline arvesse võtta mittelineaarsuste võimalust. Negatiivne ja karm stsenaarium hõlmavad seega mõju tugevamat ülekandumist ÜTHI energia- ja toiduainehindade inflatsiooni, energiahindade tugevamat ülekandumist alusinflatsiooni (s.o inflatsioon, v.a energia ja toiduained), inflatsiooniootuste suuremat tundlikkust realiseerunud inflatsiooni suhtes ning palkade ulatuslikumat indekseerimist.^{[24], [25]} Leebemas stsenaariumis eeldatakse samu kaudseid ja teiseseid mõjusid nagu põhistsenaariumis (vt punkt 2.2).

Joonis A

Energiašoki mõju ülekandumine kogu- ja alushindadesse eri mudelites 12 kvartali möödudes

3.2.2 Euroalale avalduv makromajanduslik mõju

Käsitletud stsenaariumid kätkevad endas euroala majanduskasvu märkimisväärseid langusriske ja inflatsiooni tõusuriske (vt tabel 6 ja joonis 15). Nii negatiivses kui ka karmis stsenaariumis eeldatakse võrreldes juuni põhiprognoosiga euroala SKP kasvu järkjärgulist aeglustumist (2026.–2027. aastal) ning kiiremat ja püsivamat inflatsiooni (kogu ettevaateperioodi jooksul). Karm stsenaarium osutab väljavaate märgatavale halvenemisele, mille tingivad püsivad energia- ja ebakindlusšokid. Leebema stsenaariumi kohaselt toimuks majandusaktiivsuse elavnemine ja inflatsiooni aeglustumine kiiremini.

Leebema stsenaariumi kohaselt elavneks SKP kasv mõnevõrra varem ja inflatsioon aeglustuks kiiremini kui põhistsenaariumis. Kuna energiahindade tõus taandub selles stsenaariumis kiiremini kui põhistsenaariumi eeldustes, langeks inflatsioon allapoole põhiprognoosi taset, jäädes 2027. ja 2028. aastal allapoole 2% sihttaset. Madalamad energiahinnad toetaksid ka SKP kasvu – reaalkasv püsiks põhiprognoosist mõnevõrra kõrgemal, olles 2027. aastal 1,4% ja 2028. aastal 1,6%.

Negatiivses stsenaariumis põhjustaks šokk energiahindade püsiva tõusu, millega kaasneks pikemaajaline inflatsioonisurve, samal ajal kui SKP kasv lühikeses ajaplaanis aeglustuks. SKP reaalkasv aeglustub ja on põhiprognoosiga võrreldes väiksem, olles 2026. aastal 0,7% ja 2027. aastal 0,9%, kuid naaseb 2028. aastal energiahindade languse ja ebakindluse taandumise toel 1,5% tasemele. ÜTHI-inflatsioon kiireneb selles stsenaariumis 2026. aastal 3,3%ni ja püsib 2027. aastal kõrgel 3,0% tasemel, aeglustudes seejärel 2028. aastal 2,3%ni. 2027. aastal jõuab alusinflatsioon 2,7% juures kõrgeimale tasemele, kajastades kaudsete ja teiseste mõjude järkjärgulist ülekandumist hindadesse ja palkadesse, ning langeb 2028. aastal 2,3% tasemele.

Karmis stsenaariumis eeldatakse oluliselt keerulisemat makromajanduslikku keskkonda, mis kujuneb tugevamate ja püsivamate toormehinnašokkide tõttu, millega kaasnevad võimendatud kaudsed ja teisesed mõjud. SKP reaalkasv aeglustub märkimisväärselt, olles 2026. aastal 0,5% ja seejärel teisel poolaastal negatiivne. 2027. aastal on kasv 0,4%, mis osutab majandusaktiivsuse pikaajalisele loidusele. 2028. aastal see elavneb, ulatudes 1,6%ni. Koguinflatsioon kiireneb järsult, ulatudes 2026. aastal 4,0%ni ja tipnedes 2027. aastal 5,3% juures. Samal ajal hoogustub märkimisväärselt ka alusinflatsioon, kui kõrgemad energiahinnad avaldavad üha enam mõju euroalasisestele hindadele ja palkadele.

Chart 15

Euroala peamiste näitajate arengu põhistsenaarium ja alternatiivsed stsenaariumid

Reaalne SKP

(kvartaalne muutus protsentides)

ÜTHI	ÜTHI (v.a energia ja toiduained)
(aastane muutus protsentides)	(aastane muutus protsentides)
ÜTHI energiakomponent	ÜTHI toiduainete komponent
(aastane muutus protsentides)	(aastane muutus protsentides)

Negatiivse ja karmi stsenaariumi negatiivne makromajanduslik mõju tuleneb esialgu eeskätt suurematest energiakuludest ja ebakindlusest, kuid aja jooksul avaldub see üha enam kaubandusse, sisenõudlusesse ja alusinflatsiooni laiemalt ülekandumise kaudu. Joonisel 16 on näidatud, et SKP reaalkasvu aeglustumine kajastab peamiselt kõrgemaid energiahindu, suurenenud ebakindlust ja nõrgemat kaubandust. 2027. aastal muutub aeglustumine märgatavamaks, sest väiksem üleilmne nõudlus, mis on osaliselt seotud kõrgemate toiduaine- ja energiahindadega rahvusvahelisel tasandil, pärsib veelgi euroala eksporti, samal ajal kui kõrgemad energiahinnad ja rangemad rahastamistingimused pidurdavad täiendavalt sisenõudlust. 2028. aastaks SKP kasv järk-järgult normaliseerub, kui energiahindade surve taandub ja palgad jõuavad pärast reaalsissetulekute esialgset vähenemist mõnevõrra hinnatõusule järele. Inflatsiooni puhul toimib peamine ülekandekanal suuremate energiakulude kaudu, mis mõjutavad otseselt energiahindade inflatsiooni, kuid suurendavad ka muude kui energiatoodete tootmiskulusid. Karmis stsenaariumis kanduvad tugevamad kaudsed ja teisesed mõjud üha enam üle toiduainehindade ja alusinflatsiooni, mis toob kaasa oluliselt püsivama ÜTHI-inflatsiooni. Leebemas stsenaariumis toetab põhistsenaariumiga võrreldes aeglasem inflatsioon, mis on suuresti tingitud madalamatest energiahindadest, kasvu, mida täiendavalt soodustab ka soodsam väliskeskkond.

Joonis 16

Mõju euroala majandusele eri stsenaariumites kanalite või komponentide kaupa

a) Reaalne SKP kanalite kaupa

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)

b) ÜTHI kanalite kaupa

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)

c) ÜTHI komponentide kaupa

(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)

3.3 Energiavarustuse ja reaktiivmootorikütuse tarnehäirete tundlikkusanalüüsid karmis stsenaariumis

Et uurida lisaks vaadeldud stsenaariumites sisalduvatele riskikanalitele veel kahe täiendava, energiatoodetega seotud riskikanali mõju, on viidud läbi tundlikkusanalüüsid. Neis analüüsitakse energiavarustuse piiramise ja reaktiivmootorikütuse nappuse mõju. Tundlikkused on esitatud ainult karmi stsenaariumi puhul, sest need kanalid on kõige olulisemad siis, kui šokid on suured ja püsivad ning mõjutavad seega eelkõige äärmusliku riski tagajärgi. Kooskõlas sellega, et analüüside keskmes on tarnešokk, oleks mõlemal juhul SKP reaalkasv väiksem ja inflatsioon kiirem.

3.3.1 Energiavarustuse häired

Täiendavad füüsilised energiavarustuse häired töötlemata energiatoorme ja rafineeritud energiatoodete ekspordi peatamise tõttu Pärsia lahe riikidest vähendaksid toornaftagaasi ja rafineeritud naftatoodete tarnemahtu euroalal 3% ning võimendaksid Lähis-Ida sõja mõju ulatuslikumalt kui käsitletud stsenaariumites kirjeldatud hinnamõju. Selle riski hindamiseks on kasutatud mitut riiki ja mitut sektorit hõlmavat dünaamilist stohhastilist üldise tasakaalu (DSGE) mudelit üleilmsete tootmisvõrgustikega. See võimaldab analüüsida, kuidas energiasisendite tootmisahela eelneva etapi häired levivad sisendi ja väljundi vaheliste seoste kaudu eri sektoritesse ja riikidesse.^[26] Mõju majandustegevusele on märkimisväärne, aeglustades euroala SKP kasvu 2026. ja 2027. aastal ligikaudu 0,3 protsendipunkti võrra (vt joonis 17). Kuna šokk lähtub tootmisahela eelnevast etapist, kandub see üle ka ettevõtete piirkuludesse ja tootmisahela järgmise etapi hindadesse, kiirendades euroala ÜTHI-koguinflatsiooni 2026. aastal ligikaudu 0,1 protsendipunkti, 2027. aastal 0,4 protsendipunkti ja 2028. aastal 0,2 protsendipunkti võrra lisaks karmis stsenaariumis esile kutsutud mõjule.

3.3.2 Reaktiivmootorikütuse nappus

Äärmusliku nappuse korral võib üleilmsete lennutransporditeenuste maht väheneda 50% võrra.^[27] Üleilmsete tootmisvõrgustikega mitut riiki ja mitut sektorit hõlmava DSGE-mudeli kohaselt aeglustaksid sellised lennutranspordihäired euroala SKP kasvu 2027. aastal ligikaudu 0,1 protsendipunkti võrra ning kiirendaksid nii 2027. kui ka 2028. aastal kogu- ja alusinflatsiooni ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra (vt joonis 17). Mudelis eeldatakse, et lennutranspordi asendamine muude transpordiviisidega oleks keeruline, eriti rahvusvahelise reisimise ja ajatundlike kaupade puhul.

Joonis 17

Tundlikkusanalüüsi mõju euroala majanduskasvule ja inflatsioonile karmis stsenaariumis

a) SKP reaalkasv	b) ÜTHI-inflatsioon
(kõrvalekalle karmis stsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)	(kõrvalekalle karmis stsenaariumis prognoositud kasvumäärast protsendipunktides)

3.4 Stsenaariumianalüüsi piirangud

Siinsed stsenaariumianalüüsid ei sisalda raha- ega eelarvepoliitika meetmeid, mis leevendaksid mõju inflatsioonile, ega ka muid kanaleid, millel võiks olla toime makromajanduslikule mõjule. Ekspertide ettevaadetes esitatud stsenaariumianalüüside puhul eeldatakse tavapäraselt, et raha- ja eelarvepoliitika püsib põhistsenaariumiga võrreldes muutumatu. Inflatsiooni märkimisväärset kiirenemist, eriti karmis stsenaariumis, tasakaalustaksid osaliselt tõenäoliselt rangem rahapoliitika või eelarvepoliitilised toetusmeetmed, mis alandaksid energia tarbijahindu, nagu see oli 2022.–2024. aasta kiire inflatsiooni perioodil. Muud kanalid, mida analüüsides otseselt arvesse ei võeta, on võimalik positiivne mõju turismile euroala riikides, kellele tooks kasu turism, mis muidu suunduks Lähis-Idasse, ja võimaliku pagulaskriisiga seotud rändesurvest tulenev mõju.

4 Tundlikkusanalüüs

4.1 Energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Energiatoorme hindade alternatiivsed arengusuunad osutavad inflatsiooni märkimisväärsele tõusuriskile, eriti lühiajalises perspektiivis, ja kasvu ohustavatele langusriskidele. Ekspertide ettevaade põhineb infokastis 2 esitatud tehnilistel eeldustel. Käesolevas tundlikkusanalüüsis kasutatakse riskide analüüsimisel erinevaid protsentiile, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest.^[28] Ühtlasi viiakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul läbi püsivhindadest lähtuv tundlikkusanalüüs. Siinne analüüs erineb 3. peatükis esitatud Lähis-Ida konflikti stsenaariumitest selle poolest, et mõjutatud on ainult energiatoorme hinnad, samal ajal kui kõnealustes stsenaariumites võeti makromajandusliku mõju hindamisel arvesse ka ebakindlust.^[29] Tulemused on esitatud tabelis 7.

Joonis 18

Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad

a) Naftahinna eeldus

(USA dollarit barreli kohta)

b) Gaasihinna eeldus

(eurot MWh kohta)

4.2 Vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

Vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad viitavad euro edasise kallinemise võimalusele, eriti keskpikas perspektiivis, ning seega mõningatele majanduskasvu ja inflatsiooniga seotud langusriskidele. Ettevaate põhistsenaariumis sisalduvad vahetuskursside tehnilised eeldused hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest (seisuga 21. mai 2026), mis olid kaldu euro kallinemise suunas (vt joonis 19). See võib olla tingitud asjaolust, et turuosaliste ootused euroala rahapoliitika suhtes võrreldes USA rahapoliitikaga ja Lähis-Idas toimuva sõja võimaliku lahendamise suhtes toetavad euro vahetuskurssi. Alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi ekspertide makromajanduslike mudelite abil. Tabelis 8 on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju toodangu kasvule ja inflatsioonile.

Joonis 19

USD/EUR vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

Infokast 6
Uued andmed eurosüsteemi/EKP ekspertide majanduskasvu ja inflatsiooni käsitlevate ettevaadete paikapidavuse kohta

Koostanud Anna-Camilla Hofmann-Drahonsky, Adrian Page ja Elena Rusticelli

Eurosüsteemi/EKP ekspertide ettevaadete täpsust hinnatakse korrapäraselt, et oleks võimalik õppida varasematest vigadest ja hinnata rahapoliitiliste otsuste tegemisel kasutatavate prognooside usaldusväärsust. Kooskõlas EKP rahapoliitika strateegia 2025. aasta hindamise järeldustega, mille kohaselt on ka läbipaistev kommunikatsioon prognoosivigade kohta oluline, sisaldab eurosüsteemi ekspertide juuni ettevaade igal aastal hinnangut kasvu- ja inflatsiooniprognoosidega seotud vigade kohta eri ajahorisontidel.^[30] Käesolevas infokastis võetakse tähelepanu alla ettevaadete hiljutine tulemuslikkus kuni 2026. aasta esimese kvartalini. Sellest selgub, et mõningasest volatiilsusest hoolimata on vead olnud üldiselt piiratud. Lähis-Idas jätkuv sõda tekitab aga majandusnäitajate prognoosimisel märkimisväärseid raskusi, nõudes laekuvate andmete hoolikat jälgimist ja valmisolekut prognoose kiiresti kohandada, et vältida püsivaid prognoosivigu.

Euroala SKP kasvu lühiajaliste prognooside vead olid 2025. aastal volatiilsed, tingituna kaubanduspingetest ja suurenenud üleilmsest ebakindlusest, samal ajal kui vead ühe aasta ettevaates jäid tunduvalt allapoole pikaajalist keskmist (vt joonis A). Euroala oodatust suuremate ekspordimahtude ja investeeringute tulemusel oli euroala kasv 2025. aasta esimeses ja kolmandas kvartalis prognoositust kiirem ning ühe kvartali ettevaate vead ületasid COVID-19 pandeemiale eelnenud perioodi keskmisi. Alahindamised kajastavad vastavalt ootamatut kasvu toetavat impulssi, mis tulenes ostude suuremahulisest ettevarumisest USA tollimaksude tõstmise eel, ja selle oodatust aeglasemat pidurdumist, eriti Iirimaal. Sellegipoolest muutusid pärast perioodi 2021–2024, mil kasv oli suurema osa ajast oodatust märkimisväärselt väiksem, vead ühe aasta ettevaates pandeemiaeelsest keskmisest absoluutveast tunduvalt väiksemaks ning mõned väikesed vead tulenesid osaliselt oodatust tugevamast euroala välisnõudlusest. Praegune sõda Lähis-Idas algas 2026. aasta esimese kvartali lõpus ja avaldas seetõttu kõnealuses kvartalis vaid vähest mõju SKP reaalkasvu prognoosi vigadele ühe kvartali ettevaates. Suur ülehindamine oli tingitud pigem eriomastest teguritest, mis mõjutasid hinnangulist Iirimaa SKPd, mis oli tugevalt negatiivne.^[31]

Joonis A

Vead eurosüsteemi/EKP ekspertide ettevaadetes euroala SKP kvartaalse reaalkasvu kohta alates 2021. aastast

a) Vead ühe kvartali ettevaates

(protsendipunktides)

b) Vead ühe aasta ettevaates

(protsendipunktides)

Lühiajaliste inflatsiooniprognooside täpsus on olnud viimasel ajal kooskõlas pikaajaliste keskmiste näitajatega ning ühe aasta ettevaadete tulemuslikkus on märkimisväärselt paranenud. Peamiseks raskuseks lühiajaliste inflatsiooniprognooside koostamisel on endiselt volatiilsed energiahinnad (vt joonis B). Kuigi ühe aasta inflatsiooniettevaated olid 2025. aastal väga täpsed, olid ühe kvartali ettevaadete vead rohkem kooskõlas pandeemiaeelse keskmise absoluutveaga (+/-0,3 protsendipunkti) ja suhteliselt volatiilsed. Volatiilsus järgib ligilähedaselt ÜTHI-inflatsiooni energiakomponendi prognoosimisel täheldatud vigasid samal perioodil (mis on omakorda suures osas seotud vigadega energiatoorme hindade tehnilistes eeldustes, mis põhinevad ettevaate koostamise ajal kehtinud futuurihindadel). Väikese positiivse prognoosivea 2026. aasta esimeses kvartalis põhjustas samuti prognoositust kiirem energiahindade inflatsioon ja see on eelkõige seotud sõja puhkemisega Lähis-Idas, mis kergitas energiatoorme ja eriti naftahindu turgude eeldustest palju kõrgemale. Kooskõlas pandeemiast alates täheldatud suundumusega langes kokkuvõttes energiahindade ootamatute muutuste arvele 2025. aastal keskmiselt ligikaudu 60% ja 2026. aasta esimeses kvartalis 70% lühiajalise koguinflatsiooni prognoosivigadest. See on võrreldav energiakomponendi osakaaluga ÜTHI korvis, mis on alla 10%.

Joonis B

Vead eurosüsteemi/EKP ekspertide ettevaadetes euroala ÜTHI-koguinflatsiooni kohta alates 2021. aastast

a) Vead ühe kvartali ettevaates

(protsendipunktides)

b) Vead ühe aasta ettevaates

(protsendipunktides)

Nagu ka teiste erasektori prognoosijate ja rahvusvaheliste institutsioonide puhul on eurosüsteemi/EKP kasvuettevaadet 2025. aastaks viimase kahe aasta jooksul korduvalt korrigeeritud, tingituna suurest poliitilisest ebakindlusest ja korduvalt oodatust erinevaks osutunud andmetest. Joonisel C on kujutatud 2025. aasta kasvu- ja inflatsiooniettevaadete areng; tegelikud tulemused on esitatud horisontaalse joonega. Eurosüsteemi/EKP ekspertide esimestes ettevaadetes 2025. aastaks, mis koostati 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta esimesel poolel, hinnati kasvu veidi üle, osaliselt tingituna euro oodatust tugevamast kallinemisest USA dollari suhtes, mis vähendas euroala ekspordi konkurentsivõimet. 2023. aasta keskpaigast kuni 2024. aasta keskpaigani olid kasvuprognoosid suhteliselt täpsed. 2025. aasta SKP kasvu allapoole korrigeerimine alates 2024. aasta teisest poolest tõi aga kaasa kasvu üha ulatuslikuma alahindamise, mis oli suurim 2025. aasta märtsi ja juuni ettevaadetes, kui tollimaksudega seotud ebakindlus oli kõrgeimal tasemel. Kaubanduspingete süvenedes vähendasid kõik prognoosijad oma kasvueeldusi ootuses, et poliitiline ebakindlus avaldab märkimisväärset negatiivset mõju ettevõtete investeerimisotsustele ja et tollimaksud ise pärsivad tugevalt eksporditegevust. Kuna laekunud andmed üllatasid positiivselt ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus vähenes oodatust kiiremini, korrigeeriti prognoose alates 2025. aasta keskpaigast järk-järgult ülespoole.

Joonis C

2025. aasta euroala reaalse SKP aastakasvu ja keskmise ÜTHI-inflatsiooni prognooside areng eri rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori prognoosijate lõikes

a) SKP reaalkasv

(aastane muutus protsentides)

b) ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

2025. aasta inflatsiooni puhul olid EKP/eurosüsteemi ekspertide ja teiste prognoosijate ettevaated edukad. Vead olid piiratud ja neis ei ilmnenud selget suundumust. Erinevus EKP/eurosüsteemi ekspertide ettevaadete ja tegelike tulemuste vahel kõikus kitsas vahemikus (–0,1 kuni +0,1 protsendipunkti), järgides suurel määral muutusi energia- ja toiduainehindade ning euro vahetuskursi tehnilistes eeldustes. Kõigi prognoosijate tulemused olid üldjoontes ühtmoodi head ja olid suhteliselt ligilähedased lõplikule tulemusele.

Praegu on ettevaadete ebatäpsuse riskid kõrge ebakindluse taseme ja toormehindade volatiilsuse tõttu suured. Kui 2026. aasta juuni inflatsiooniprognoos 2026. aasta teise kvartali kohta on täpne, kujuneb ühe aasta inflatsiooniettevaate veaks 1,5 protsendipunkti, mis oleks suurem kui joonise B graafikul b esitatud pandeemiaeelne absoluutne keskmine. Kuigi ettearvamatud šokid tähendavad, et prognoosivead on vältimatud, tehti EKP 2025. aasta rahapoliitika strateegia hinnangus mitu soovitust prognoosivigade vähendamiseks tulevikus.^[32] Neis tuuakse näiteks esile suurema detailsusastme kasulikkust mudelites ja andmetes, mida kasutatakse energiasektori arengu jälgimiseks, mille hulka võiks kuuluda ka nafta rafineerimismarginaalide roll. Samuti rõhutatakse soovitustes tehniliste eelduste aluseks olevate andmete esitamise kuupäeva ja ettevaate avaldamise vahelise aja vajaduspõhise lühendamise eelist juhul, kui ettevaate koostamise hilises etapis lisandub olulist uut teavet. Seda tehti EKP ekspertide 2026.  aasta märtsi ettevaates ja struktuurselt hilisemad andmete esitamise kuupäevad on kavandatud ka tulevaste ettevaadete jaoks. 2025. aasta rahapoliitika strateegia hinnangus soovitati veel, et eurosüsteemi analüüsivahendeid tuleks sageli läbi vaadata, et hõlmata paremini ebatüüpilisi majanduslikke kõikumisi, ning et põhiprognoose tuleks täiendada stsenaariumianalüüsiga, eriti suure ebakindluse ajal, kui suuremate prognoosivigade riskid kasvavad. 2021.–2024. aasta kiire inflatsiooni perioodil saadud õppetundidest lähtuvate pidevate jõupingutuste hulka võimalike puuduste kõrvaldamiseks EKP prognoosivahendites kuuluvad energiatoorme hindade tarbijahindadesse ülekandumise ümberseadistamine mudelites, samuti mudelites sisalduvate inflatsiooni ja rahapoliitika ülekandekanalite, sealhulgas nende, mis mõjutavad palkade ja hindade vastastikmõju ja inflatsiooniootusi, ümberhindamine (vt infokast 4).^[33]