PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 10. aprill 2019

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta lõpul ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni pidev jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide seeria (TLTRO-III) üksikasjalikud tingimused tehakse teatavaks nõukogu mõne järgmise istungi raames. TLTRO-III operatsioonide hinnakujunduses võetakse arvesse rahapoliitika pangapõhise ülekandekanali põhjalikku hinnangut, aga ka muudatusi majanduse väljavaates. Korralise hindamise käigus kaalub nõukogu ka seda, kas negatiivsete intressimäärade poolt majandusele avalduva soodsa toime säilitamine eeldab, et tuleb leevendada nende võimalikke kõrvalmõjusid pankade vahendustegevusele.

Märtsi alguses toimunud nõukogu eelmise istungi järel saadud teave kinnitab aeglasema kasvutempo jätkumist ka käesoleva aasta jooksul. Ehkki on märke, et mõned kasvu pärssivad eriomased sisetegurid hakkavad taanduma, pidurdavad üleilmselt valitsevad ebasoodsad tegurid endiselt euroala majanduskasvu. Geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu ja arenevate turgude haavatavusega seotud püsiv ebakindlus avaldab mõju majanduskliimale. Samal ajal suurendavad tööhõive edasine hoogustumine ja kiirem palgakasv jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust ja vähehaaval tugevnevat inflatsioonisurvet. Siiski on edaspidigi vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et kaitsta soodsaid rahastamistingimusi ja toetada majanduskasvu, tagades seeläbi ka inflatsiooni püsiva kohandumise tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid pakub EKP baasintressimääradega seotud eelkommunikatsioon, mida toetavad omandatud varade suuremahulised reinvesteeringud ja uus suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide seeria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2018. aasta kolmandas kvartalis 0,1% ja neljandas kvartalis (eelmisega võrreldes) 0,2%. Saadud andmed on jätkuvalt nõrgad, eelkõige töötleva tööstuse sektoris, kajastades välisnõudluse aeglustumist, mida võimendavad veelgi mõned riigi- ja sektorispetsiifilised tegurid. Kuna nende tegurite mõju näib olevat oodatust mõnevõrra pikaajalisem, peaks kasvutempo aeglustumine jätkuma ka 2019. aastal. Edaspidi peaks nende ebasoodsate tegurite mõju taanduma. Euroala majanduskasvu peaksid endiselt toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive ja palgakasv ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) laienemine.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad endiselt langusriskid, kuna püsib geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu ja arenevate turgude haavatavusega seotud ebakindlus.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aasta märtsis 1,4% võrreldes 1,5%ga veebruaris, kajastades peamiselt toiduainete, teenuste ja tööstuskaupade (v.a energia) hinna inflatsiooni aeglustumist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal võib arvata, et koguinflatsioon lähikuudel aeglustub. Alusinflatsiooni näitajad jäävad üldjoontes tagasihoidlikuks, kuid tööjõukulude surve on tugevnenud ja laienenud tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas. Alusinflatsioon peaks keskpika aja jooksul hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2019. aasta jaanuaris 3,8% ja veebruaris 4,3%. Kuiste andmete teatavat volatiilsust kõrvale jättes võib öelda, et M3 kasv saab jätkuvalt tuge pankade krediidiloomest hoolimata sellest, et laenutegevus on viimasel ajal aeglustunud. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv hoogustus 3,4%-lt 2019. aasta jaanuaris 3,7%-le veebruaris, kajastades valdavalt baasefekti. Lühiajalist volatiilsust arvestamata on mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv viimastel kuudel pidurdunud, kajastades tavapärast hilinenud reaktsiooni majanduskasvu aeglustumisele. Samal ajal püsis kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv 2019. aasta veebruaris üldjoontes muutumatuna 3,3% tasemel. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2019. aasta esimese kvartali kohta näitab, et üldiselt olid pangalaenutingimused jätkuvalt soodsad.

EKP rahapoliitikameetmed, sealhulgas märtsis välja kuulutatud TLTROde uus seeria, aitavad kaitsta soodsaid pangalaenutingimusi ning toetavad jätkuvalt juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses toetavad majandusaktiivsust euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ja automaatsed tasakaalustusmehhanismid. Riigid, kus valitsussektori võlakoormus on suur, peavad aga jätkama eelarvepuhvrite moodustamist. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.