Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 21. aprill 2016

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses võib öelda, et 10. märtsil 2016 tehtud otsusest lähtudes on EKP nõukogu hakanud suurendama varaostukava raames tehtavate igakuiste ostude mahtu seniselt 60 miljardilt eurolt 80 miljardi euroni. Nagu varem öeldud, kavatsetakse varasid osta kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Peale selle teostame 2016. aasta juunis uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide paketi (TLTRO II) esimese operatsiooni ning alustame varaoste ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames. Täpsem teave selle ostukava rakendamisega seotud aspektide kohta avaldatakse pärast pressikonverentsi lõppu EKP veebilehel.

Pärast märtsi alguses tehtud arvukaid otsuseid on üldised rahastamistingimused euroalal paranenud. Rahapoliitiliste stiimulite mõju on hakanud ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks eelkõige pangandussüsteemi kaudu tõhusamalt avalduma. Siiski püsib üleilmne ebakindlus.

Edaspidi on oluline säilitada vajaliku aja jooksul asjakohaselt toetav rahapoliitiline kurss, et kiirendada euroala majanduse elavnemist ja hoogustada inflatsiooni taastumist 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. EKP nõukogu jälgib endiselt tähelepanelikult hinnastabiilsuse väljavaate arengut ning kasutab oma eesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevusse kuuluvaid instrumente. Praeguses olukorras on äärmiselt tähtis tagada, et väga aeglase inflatsiooni keskkonnast tingitud teisesed mõjud ei avalduks palga- ja hinnakujunduses.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv oli 2015. aasta neljandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,3%. Seda toetas sisenõudlus, samal ajal kui ekspordisuundumuse suhteliselt nõrk panus mõjus pärssivalt. 2016. aasta esimese kvartali kohta laekunud andmed osutavad toodangu jätkuvale kasvule üldjoontes sarnases tempos nagu 2015. aasta viimases kvartalis. Edaspidi majanduse taastumine tõenäoliselt jätkub. Meie rahapoliitilised meetmed peaksid jätkuvalt toetama eelkõige sisenõudlust. Nende soodne toime rahastamistingimustele koos ettevõtete kasumlikkuse paranemisega mõjutab positiivselt investeeringuid. Ühtlasi peaksid meie rahapoliitika toetav kurss, varasemate struktuurireformide toel jätkuvalt suurenev tööhõive ning endiselt küllaltki madal naftahind püsivalt toetama eratarbimist ja kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu. Lisaks on euroala eelarvepoliitika vähesel määral ekspansiivne. Samal ajal pärsivad euroala majanduse taastumist endiselt käimasolev bilansside korrigeerimine mitmes sektoris, struktuurireformide liiga aeglane elluviimine ning areneva majandusega riikide tagasihoidlikud kasvuväljavaated.

Euroala majanduse kasvuväljavaates on endiselt ülekaalus langusriskid. EKP nõukogu hiljutised rahapoliitilised otsused on üldisi rahastamistingimusi parandanud, ning see omakorda peaks toetama tarbimise ja investeeringute väljavaateid. Ebakindlus siiski püsib ning on esmajoones seotud maailmamajanduse arengu ja geopoliitiliste riskidega.

Eurostati hinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2016. aasta märtsis 0,0% võrreldes –0,2%ga veebruaris. Muutus kajastab valdavalt teenusehindade inflatsiooni kiirenemist. Edaspidi võib inflatsioonimäär energia praeguste futuurihindade põhjal muutuda lähikuudel taas negatiivseks, kuid tõusta 2016. aasta teisel poolel. Seejärel peaks inflatsioon 2017. ja 2018. aastal veelgi elavnema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest ja majanduskasvu oodatavast hoogustumisest.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule 2016. aasta veebruaris. M3 aastane kasvumäär püsis muutumatuna 5,0% tasemel. Nagu ka eelnenud kuudel, toetavad M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta jaanuaris 10,5% ja veebruaris 10,3%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline taastumine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2016. aasta jaanuari 0,6%-lt veebruaris 0,9%-le. Ettevõtete laenude dünaamika peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2016. aasta veebruaris 1,6%ni võrreldes 1,4%ga jaanuaris.

Euroala pankade laenutegevuse uuring, mis käsitleb 2016. aasta esimest kvartalit, osutab ettevõtete laenutingimuste edasisele paranemisele ja laenunõudluse jätkuvale kasvule kõigis laenukategooriates. Pangalaenude nõudluse paranemist toetasid madalad intressimäärad, investeerimisega seotud rahastamisvajadused ja eluasemeturu väljavaated.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed on selgelt parandanud ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal. Käesoleva aasta märtsis vastu võetud uute rahapoliitiliste meetmete pakett hoogustab veelgi praegust laenukasvu, toetades seeläbi reaalmajanduse elavnemist.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust säilitada asjakohaselt toetav rahapoliitiline kurss, et tagada inflatsioonimäärade peatne taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Nagu EKP nõukogu on varem korduvalt rõhutanud (mis on leidnud jõulist kajastamist poliitilistes aruteludes nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil), peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem, et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu. Struktuuripoliitika on äärmiselt tähtis, pidades silmas jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal. Meetmed tööviljakuse tõstmiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning asjakohase avaliku infrastruktuuri pakkumiseks on väga olulised, et suurendada investeeringuid ja edendada töökohtade loomist. Struktuurireformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, muutes euroala üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peaksid kõik riigid püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.