Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt am Main, 16. juuli 2015

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal ning kooskõlas eelkommunikatsiooni sõnumiga otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete kohta võib öelda, et varaostukavade rakendamine kulgeb endiselt edukalt. Nagu varem juba selgitatud, kavatsetakse varasid osta kuiselt 60 miljardi euro ulatuses kuni 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Hinnangu andmisel lähtub EKP nõukogu oma rahapoliitilisest strateegiast ning keskendub inflatsiooni suundumustele ja hinnastabiilsuse väljavaatele keskpikas perspektiivis.

Kokkuvõttes on alates juuni alguse istungist kättesaadav teave olnud üldjoontes kooskõlas nõukogu ootustega. Finantsturgude hiljutine areng, mis osaliselt kajastab suuremat ebakindlust, ei ole muutnud nõukogu hinnangut, mille kohaselt lähiaastatel euroala majanduse taastumine laieneb ja inflatsioonimäärad järk-järgult tõusevad. EKP rahapoliitika kurss püsib toetavana ja pärast juuni alguses toimunud istungit on turupõhised inflatsiooniootused üldjoontes stabiliseerunud või uuesti elavnenud. Lisaks näitavad värskeimad andmed, et rahapoliitika meetmete mõju avaldub jätkuvalt ettevõtetele ja kodumajapidamistele antavate laenude hinnas ja kättesaadavuses. Seega soodustavad EKP nõukogu meetmed edaspidigi majanduskasvu, vähendavad majanduse loidust ning hoogustavad rahapakkumise ja laenumahu kasvu. Kõigi rahapoliitiliste meetmete täielik rakendamine suunab inflatsioonimäära keskpika aja jooksul taas püsivalt 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale, ning aitab kinnistada keskmise kuni pika aja inflatsiooniootusi.

Tulevikku vaadates jälgime endiselt tähelepanelikult olukorda finantsturgudel ning võimalikku mõju rahapoliitilisele kursile ja hinnastabiilsuse väljavaatele. Kui täheldatakse tegureid, mis võiksid põhjendamatult karmistada rahapoliitikat, või kui hinnastabiilsuse väljavaade muutub märkimisväärselt, võtab EKP nõukogu kasutusele kõik tema pädevusse kuuluvad instrumendid.

Järgnevalt olemasolevatel andmetel põhinevast EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv oli 2015. aasta esimeses kvartalis 0,4%. Kasvu toetasid eratarbimine ja investeeringud. Kuni juunini kättesaadavad küsitlusandmed püsivad kooskõlas 2015. aasta teises kvartalis registreeritud jätkuva tagasihoidliku kasvusuundumusega. Edaspidi peaks majanduse taastumine veelgi laienema. Sisenõudlust peaksid jätkuvalt soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Naftahinna hiljutine langus peaks täiendavalt toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi ka eratarbimist ja -investeeringuid. Peale selle peaks nõudlus euroala ekspordi järele tugevnema hindade konkurentsivõime paranemise toel. Siiski mõjutab kasvu aeglustumine arenevates riikides maailmamajanduse väljavaadet ning on tõenäoline, et euroala majanduskasvu pärsivad edaspidigi mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad langusriskid on meie rahapoliitiliste otsuste tulemusel ning naftahinna ja vahetuskursi arengu tõttu üldjoontes tasakaalustatud.

Inflatsioon läbis 2015. aasta alguses madalpunkti ja on viimastel kuudel tõusnud taas positiivsele tasemele. Eurostati hinnangul oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär 2015. aasta mais 0,3% ja juunis 0,2%. Kättesaadavate andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähikuudel madalal tasemel ning tõuseb aasta lõpu poole. Muu hulgas toetavad seda baasefektid, mis on seotud naftahinna langusega 2014. aasta lõpus. Majanduse oodatava elavnemise ja euro madalama vahetuskursi toel ning tulenevalt futuuriturgudel valitsevast mõnevõrra kõrgema naftahinna ootusest eelolevateks aastateks peaks inflatsioonimäär 2016. ja 2017. aastal veelgi hoogustuma.

EKP nõukogu jätkab keskpika aja jooksul hindade arengu väljavaadet ohustavate riskide hoolikat jälgimist. Sellega seoses keskendume eelkõige EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumisele, geopoliitilistele suundumustele ning vahetuskursi ja energiahindade arengule.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) jõulist kasvu. Rahaagregaadi M3 aastakasv oli 2015. aasta aprillis 5,3% ja mais 5,0%. M3 aastakasvu toetavad endiselt tugevalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta mais 11,2%.

Ka laenudünaamika paranes jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2015. aasta mais 0,1% võrreldes –0,1%ga aprillis, mis viitab püsivale järkjärgulisele taastumisele 2014. aasta veebruari madalseisust (–3,2%). See on kooskõlas 2015. aasta teise kvartali pankade laenutegevuse küsitluse tulemustega. Pangad teatasid ettevõtetele antavate laenude tingimuste jätkuvast leevenemisest, mis osutus eelmise küsitluse põhjal oodatust ulatuslikumaks. Ettevõtetele antud laenude netonõudlus suurenes veelgi. Seda soodustas nõudlus põhivarainvesteeringutega seotud laenude järele. Laenunõudlusega seotud killustatus eri riikides vähenes ja sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid aitasid parandada laenupakkumise tingimusi. Mittefinantsettevõtete laenude dünaamika püsis sellest hoolimata nõrgana. See peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriskile ja laenupakkumise teguritele ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta mais 1,4%ni võrreldes 1,3%ga aprillis. Alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed aitavad selgelt parandada ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et tuleb säilitada rahapoliitika stabiilne kurss ja jätkata kindlalt EKP nõukogu asjakohaste otsuste rakendamist. Kõigi EKP nõukogu rahapoliitiliste meetmete täielik rakendamine toetab euroala majanduse elavnemist ning suunab inflatsioonimäära keskpika aja jooksul 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et saada meie rahapoliitilistest meetmetest võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Eelkõige tuleb investeeringute, töökohtade loomise ja tööviljakuse kasvu elavdamiseks kiirendada mitmes riigis toote- ja tööturureforme ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks võetavaid meetmeid. Selliste reformide tempoka ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal ning suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga. Pakti täielik ja järjepidev rakendamine on äärmiselt tähtis eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.