PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 30. aprill 2020

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Euroala seisab silmitsi majanduslangusega, mille ulatus ja kiirus on rahuajal enneolematud. Koroonaviiruse leviku piiramiseks võetud meetmete tagajärjel on majandustegevus kõigis euroala riikides ja üleilmselt peaaegu seiskunud. Tarbijate ja ettevõtete kindlustunde näitajad on langenud ning osutavad majanduskasvu järsule aeglustumisele ja tööturutingimuste ulatuslikule halvenemisele. Arvestades et majanduskriisi lõpliku haarde osas valitseb suur ebakindlus, prognoositakse EKP ekspertide koostatud kasvustsenaariumites käesolevaks aastaks euroala SKP 5–12% langust. Selle prognoosi paikapidavus sõltub otsustaval määral sellest, kui pikalt kestavad viiruse leviku piiramise meetmed ning kui edukaks kujunevad meetmed, mida võetakse pandeemia majandusmõjude leevendamiseks ettevõtete ja töötajate jaoks. Sedamööda, kuidas piiramismeetmetest aegamisi loobutakse, prognoositakse stsenaariumites majandustegevuse elavnemist, ehkki selle kiirust ja ulatust ümbritseb samuti jätkuvalt suur ebakindlus. Inflatsioon on naftahinna järsu languse ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) vähese pidurdumise tulemusel aeglustunud.

Otsustavad ja suunatud poliitikameetmed, mida oleme alates märtsi algusest võtnud, on märkimisväärselt toetanud euroala majandust ja eelkõige sektoreid, keda kriis on kõige enam haavanud. Eelkõige toetavad meie meetmed likviidsustingimusi ning aitavad säilitada laenuvooge kodumajapidamistele ja ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Samuti aitavad need säilitada soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks.

Tunneme heameelt meetmete üle, mida euroala riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid on võtnud piisavate ressursside tagamiseks tervishoius ning kriisist puudutatud ettevõtete, töötajate ja kodumajapidamiste toetuseks. Samal ajal tuleb jätkata eelkõige ühiste ja kooskõlastatud poliitikameetmete kaudu edasipüüdlikke jõupingutusi majanduse elavnemise toetuseks ja kaitseks langusriskide vastu.

Praegusi majandushäireid ja suurt ebakindlust silmas pidades on EKP nõukogu kooskõlas oma volitustega valmis jätkuvalt otsustavalt toetama kodumajapidamisi ja ettevõtteid, et kaitsta keskpika aja jooksul hinnastabiilsust.

Sellest lähtuvalt otsustas EKP nõukogu täna veelgi leevendada suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Alates 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini kohaldatakse TLTRO-III operatsioonide puhul intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmisest intressimäärast samal perioodil. Vastaspoolte suhtes, kelle aktsepteeritav netolaenuandmine ulatub asjaomase künniseni, kohaldatakse ajavahemikul 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam hoiustamise püsivõimaluse keskmisest intressimäärast samal perioodil.

Samuti otsustas EKP nõukogu käivitada uued suunamata pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks (PELTRO). Nende eesmärk on toetada likviidsustingimusi euroala finantssüsteemis ning aidata säilitada tõhusa likviidsusmeetme abil rahaturgude tõrgeteta toimimist. PELTRO operatsioonide seeria hõlmab seitset täiendavat refinantseerimisoperatsiooni, mida alustatakse 2020. aasta mais ning mille tähtajad saabuvad järk-järgult ajavahemikus 2021. aasta juulist kuni septembrini kooskõlas tagatisnõuete leevendamise meetmetega. Operatsioone tehakse piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena ning nende intressimäär on 25 baaspunkti võrra madalam kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär vastava PELTRO operatsiooni kestel.

Üksikasjalikum teave TLTRO-III operatsioonide tingimustes tehtud muudatuste ja uute PELTRO operatsioonide kohta avaldatakse sellekohastes pressiteadetes täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Alates 2020. aasta märtsi lõpust oleme teinud oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise uue erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 750 miljardit eurot. Varaostude eesmärk on leevendada üldist rahapoliitika kurssi ning ära hoida rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ja euroala väljavaadet ohustavaid tõsiseid riske, mis tulenevad koroonaviiruse pandeemiast. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas, kuid igal juhul 2020. aasta lõpuni.

Ka meie varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Koos juba kasutusele võetud oluliste rahapoliitiliste stiimulitega toetavad need meetmed likviidsus- ja rahastamistingimusi ning aitavad säilitada laenude tõrgeteta pakkumise reaalmajandusele. Arvestades praegust kiiresti muutuvat majanduskeskkonda, on EKP nõukogu jätkuvalt valmis tegema oma mandaadi piires kõik vajaliku, et toetada euroala kodanike toimetulekut sellel äärmiselt keerulisel ajal. See puudutab eelkõige meie ülesannet tagada rahapoliitika ülekandumine kõigile majandussektoritele ja riikidele eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. EKP nõukogu on seega täielikult valmis suurendama pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava mahtu ja kohandama selle varade koosseisu sellises ulatuses ja niikaua, kui see on vajalik. EKP nõukogu on samuti valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused, mis käsitlevad perioodi alates ajast, mil koroonaviirus hakkas euroala riikides levima, on näidanud erakorralist langust ning osutavad euroala majandusaktiivsuse märkimisväärsele aeglustumisele ja tööturutingimuste kiirele halvenemisele. Koroonaviiruse pandeemia ja selle leviku piiramiseks võetud meetmed on tõsiselt mõjutanud töötleva tööstuse sektorit ja teenindussektorit, vähendades euroala majanduse tootmisvõimsust ja sisenõudlust. 2020. aasta esimeses kvartalis, mida koroonaviiruse levik ainult osaliselt mõjutas, aeglustus euroala SKP reaalkasv eelmise kvartaliga võrreldes 3,8%, kajastades eraldusmeetmete mõju kvartali viimastel nädalatel. Majandustegevuse järsk langus aprillis osutab tõenäoliselt veelgi tõsisemale mõjule teises kvartalis. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud vahetuid häireid kõrvale jättes peaks euroala majanduskasv piiramismeetmete järkjärgulisel lõpetamisel taas hoogustuma, saades tuge soodsatest rahastamistingimustest, euroala eelarvepoliitika kursist ja üleilmse aktiivsuse taastumisest.

Arvestades pandeemia kestusega seotud väga suurt ebakindlust, on keeruline prognoosida, kui kaua võib kesta eelolev majanduslangus ja sellele järgnev taastumine. Mõjutamata 2020. aasta juunis avaldatavat eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikku ettevaadet, näitavad EKP ekspertide koostatud kasvustsenaariumid, et euroala SKP võib käesoleval aastal langeda 5–12%. Seejärel peaks kasv taastuma ja järgnevate aastate jooksul normaliseeruma. Majanduslanguse ja majanduse taastumise ulatus sõltub suuresti piiramismeetmete kestusest ja tõhususest, tarnevõimsuse ja sisenõudluse püsivate kahjude ulatusest ning sellest, mil määral suudavad poliitikameetmed leevendada sissetulekutele ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõjul.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta märtsi 0,7%-lt aprillis 0,4%-le, kajastades eelkõige energiahindade madalamat inflatsioonimäära, aga ka mõnevõrra aeglasemat ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia). Nafta praeguste hindade ja futuurihindade järsu languse põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub lähikuudel tõenäoliselt veelgi ulatuslikumalt. Majandustegevuse järsk pidurdumine mõjutab lähikuudel negatiivselt alusinflatsiooni. Koroonaviiruse pandeemia keskpikka mõju inflatsioonile on siiski väga raske hinnata, kuna väiksemast nõudlusest tuleneva langussurve võib osaliselt tasakaalustada tarnehäiretest tingitud tõususurve. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad püsivad väga madalal tasemel. Ehkki inflatsiooniootuste küsitluspõhised näitajad on lühikese ja keskmise aja jooksul alanenud, on pikema perspektiivi inflatsiooniootused saanud vähem mõjutatud.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2020. aasta veebruaris 5,5% ja märtsis 7,5%. Rahapakkumise kasv kajastab pankade laenuandmist erasektorile, mis on suuresti tingitud krediidiliinide kasutamisest ja M3 hoidmise madalamast alternatiivkulust võrreldes muude finantsinstrumentidega. Samal ajal tundub siiski, et majandusliku ebakindluse kasvu tõttu on hakatud ettevaatusabinõuna pigem rahalisi vahendeid säästma. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Koroonaviiruse leviku mõju on avaldunud ka erasektorile antavate laenude arengus. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv oli 2020. aasta veebruaris 3,7% ja märtsis 3,4% ning mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli veebruaris 3,0% ja märtsis 5,4%. Neid muutusi kinnitavad ka euroala pankade 2020. aasta esimese kvartali laenutegevuse uuringu tulemused, mis osutavad ettevõtete suuremale laenunõudlusele ja krediidiliinide kasutamisele, et katta käibekapitali likviidsusvajadust. Samal ajal vähenes vajadus põhivarainvesteeringute rahastamise järele. Kodumajapidamiste eluasemelaenude nõudlus suurenes eelmise kvartaliga võrreldes vähemal määral. Ettevõttelaenude tingimused karmistusid mõnevõrra, kodumajapidamiste laenutingimused aga ulatuslikumalt. Mõlemal juhul oli põhjuseks majandusväljavaate halvenemine ning ettevõtete ja kodumajapidamiste krediidivõime alanemine. Samal ajal eeldavad pangad, et ettevõttelaenude tingimused leevenevad 2020. aasta teises kvartalis.

EKP rahapoliitilised meetmed – eelkõige TLTRO-III operatsioonide soodsamad tingimused ja tagatisnõuete leevendamine – peaksid julgustama panku andma laenu kõigile erasektori üksustele. Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud laenutoetusmeetmetega soodustavad need pidevat juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas koroonaviiruse levikust enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi. Võetavad meetmed peaksid võimaluste piires olema suunatud ja ajutist laadi, et ohjeldada pandeemiast tingitud hädaolukorra majandusmõjusid. Meil on hea meel, et Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud eurorühma kokkuleppe töötajatele, ettevõtetele ja riikidele mõeldud kolme turvavõrgustiku loomiseks kogusummas 540 miljardit eurot. Samal ajal rõhutab EKP nõukogu vajadust teha täiendavaid ulatuslikke ja õigeaegseid jõupingutusi, et majanduse taastumist ette valmistada ja toetada. Sellega seoses tunneme heameelt Euroopa Ülemkogu kokkuleppe üle luua taastusfond selle enneolematu kriisiga toimetuleku hõlbustamiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.