PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 10. juuni 2021

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Pärast langust 2021. aasta esimeses kvartalis hakkab euroala majandus vähehaaval avanema sedamööda, kuidas pandeemiaolukord leeveneb ja vaktsineerimisel tehakse märkimisväärseid edusamme. Värskeimad andmed lubavad arvata, et teenindussektor elavneb ja töötleva tööstuse sektoris toimub toodangu dünaamiline areng. 2021. aasta teisel poolel peaks majandusaktiivsus hoogustuma sedamööda, kuidas piiramismeetmetest üha rohkem loobutakse. Elavnemist soodustavad märkimisväärselt tarbimiskulutuste kasv, suur üleilmne nõudlus ning raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Samal ajal püsib ebakindlus, sest majanduse lähiaja väljavaade sõltub jätkuvalt pandeemiaolukorra kulgemisest ja sellest, kuidas majandus pärast taasavamist reageerib. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud ning see on suuresti toimunud baasefektide, ajutiste tegurite ja energiahindade tõusu mõjul. 2021. aasta teisel poolel peaks inflatsioon veelgi hoogustuma, enne kui hakkab pärast ajutiste tegurite toime kadumist aeglustuma. Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikus ettevaates prognoositakse inflatsioonisurve järkjärgulist kasvu kogu vaatlusperioodil. See püsib siiski tagasihoidlik, arvestades majanduse jätkuvalt märkimisväärset loidust, mis peaks vähehaaval kaduma üksnes ettevaateperioodi jooksul. Koguinflatsiooni näitaja peaks jääma terve ettevaateperioodi vältel EKP seatud eesmärgist allapoole.

Ebakindluse vähendamiseks ja kindlustunde suurendamiseks on ka edaspidi oluline säilitada pandeemiaolukorras soodsad rahastamistingimused, et toetada majandusaktiivsust ja kaitsta hinnastabiilsust keskpika aja jooksul. Ettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimused on püsinud üldjoontes stabiilsed alates EKP nõukogu märtsikuisest rahapoliitikaistungist. Turuintressimäärad on aga veelgi kerkinud. Ehkki osaliselt kajastab turuintressimäärade jätkuv tõus majanduse väljavaadete paranemist, võib see kaasa tuua majanduse kui terviku seisukohalt oluliste rahastamistingimuste üldisema karmistumise. See oleks praeguses olukorras enneaegne ning kujutaks endast ohtu majanduse jätkuvale elavnemisele ja inflatsiooniväljavaatele.

Eespool öeldut arvesse võttes otsustas EKP nõukogu kinnitada oma rahapoliitika väga toetavat kurssi.

Nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1850 miljardit eurot. Oste tehakse vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas. Rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate hinnangu põhjal eeldab EKP nõukogu, et 2021. aasta esimeste kuudega võrreldes tehakse ka järgmise kvartali jooksul erakorralise varaostukava raames netovaraoste märgatavalt hoogsamas tempos.

Oste tehakse paindlikult vastavalt turutingimustele ning vältides rahastamistingimuste karmistamist, mis on vastuolus eesmärgiga ohjeldada pandeemiast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Peale selle toetavad aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult tehtavad ostud ka edaspidi rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal on võimalik kogusummat soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks vajaduse korral kohandada, et toime tulla pandeemiast tingitud negatiivse šokiga, mis mõjutab inflatsiooni arengut.

EKP nõukogu jätkab erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Nõukogu jätkab oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Eeldame jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Jätkame ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) kaudu saadaval rahastusel on tähtis roll ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenuandmise toetamisel.

Need meetmed aitavad säilitada soodsaid rahastamistingimusi kõigis majandussektorites ning see on vajalik majanduse jätkusuutlikuks elavnemiseks ja hinnastabiilsuse kaitseks. Ühtlasi jälgib nõukogu endiselt vahetuskursside arengut ja selle võimalikku mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. Oleme valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. 2021. aasta esimeses kvartalis aeglustus euroala SKP reaalkasv veel 0,3% ning kasvunäitaja oli 5,1% madalam kui 2019. aasta neljandas kvartalis enne pandeemia puhkemist. Ettevõtlus- ja tarbijauuringud ning sagedasti esitatavad näitajad osutavad aktiivsuse märkimisväärsele paranemisele 2021. aasta teises kvartalis.

Ettevõtlusuuringute kohaselt elavneb teenindussektor ulatuslikult sedamööda, kuidas nakatumiste arv väheneb ja võimaldab vähehaaval jätkata tavapäraseid kontaktirohkeid tegevusi. Töötleva tööstuse toodang on endiselt jõuline ja seda toetab tugev üleilmne nõudlus, ehkki lähiajal võivad pakkumisega seotud kitsaskohad tööstustegevust mõningal määral pärssida. Tarbijate kindlustunde näitajad paranevad ning lubavad arvata, et eelseisval perioodil elavneb eratarbimine märgatavalt. Ettevõtlusinvesteeringud on osutunud vastupidavaks, hoolimata ettevõtete kehvemast bilansiolukorrast ja majandusväljavaatega seotud jätkuvast ebakindlusest.

2021. aasta teises pooles peaks kasv veelgi jõuliselt hoogustuma sedamööda, kuidas vaktsineerimisel tehtavad edusammud võimaldavad piiramismeetmeid täiendavalt leevendada. Keskpikas perspektiivis peaksid euroala majanduse elavnemist toetama tugevam nõudlus nii euroalal kui ka üleilmselt, aga ka jätkuvad eelarve- ja rahapoliitikameetmed.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2021. aasta juunis avaldatud euroala makromajandusliku ettevaate põhiprognoos. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2021. aastal 4,6%, 2022. aastal 4,7% ja 2023. aastal 2,1%. EKP ekspertide 2021. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on majandusaktiivsuse 2021. ja 2022. aasta väljavaadet korrigeeritud ülespoole ning 2023. aasta prognoos jääb samaks.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on üldjoontes tasakaalustatud. Ühelt poolt võib eeldada, et majanduse elavnemine kujuneb veelgi jõulisemaks, arvestades üleilmse nõudluse väljavaadete paranemist ja kodumajapidamiste säästude oodatust kiiremat vähenemist pärast seda, kui reisi- ja sotsiaalse tegevuse piirangud on tühistatud. Teiselt poolt aga põhjustavad endiselt langusriske pandeemia jätkumine ja viiruse mutatsioonide levik ning nende mõju majandus- ja finantstingimustele.

Euroala aastane inflatsioonimäär, mis oli 2021. aasta märtsis 1,3%, kerkis Eurostati kiirhinnangu kohaselt aprillis 1,6%ni ja mais 2,0%ni. Tõus oli peamiselt tingitud energiahindade inflatsiooni jõulisest hoogustumisest, mis kajastas nii ulatuslikku positiivset baasefekti kui ka kuist tõusu ning vähemal määral ka tööstuskaupade (v.a energia) inflatsiooni mõningat kiirenemist. Koguinflatsioon hoogustub sügise poole tõenäoliselt veelgi, kajastades peamiselt käibemaksumäära ajutise kärpe lõppu Saksamaal. Järgmise aasta alguses peaks inflatsioon taas aeglustuma, kui ajutiste tegurite mõju kaob ja energiahinnad maailmaturul muutuvad mõõdukamaks.

Hinnasurve peaks käesoleval aastal ajutiste pakkumispiirangute ja euroala sisenõudluse elavnemise toimel veidi suurenema, kuid jääma üldjoontes siiski vaoshoituks, kajastades osaliselt väikest palgasurvet endiselt ulatusliku majandusliku seisaku keskkonnas ja euro vahetuskursi tõusu.

Kui pandeemia mõju hääbub, aitab alusinflatsiooni järkjärgulisele hoogustumisele keskpikas perspektiivis kaasa ulatusliku surutise taandumine, mida soodustab raha- ja eelarvepoliitika toetav kurss. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsivad madalal tasemel, ehkki turupõhised näitajad on jätkuvalt kerkinud.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2021. aasta juunis avaldatud euroala makromajandusliku ettevaate põhiprognoos, mille kohaselt on aastane inflatsioonimäär 2021. aastal 1,9%, 2022. aastal 1,5% ja 2023. aastal 1,4%. EKP ekspertide 2021. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2021. ja 2022. aasta inflatsiooniprognoosi peamiselt ajutiste tegurite ja energiahindade kõrgema inflatsioonimäära tõttu ülespoole korrigeeritud. 2023. aasta prognoos jääb samaks, arvestades et alusinflatsiooni hoogustumise tasakaalustab suurel määral energiahindade inflatsiooni oodatav aeglustumine. ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) peaks kiirenema 1,1%-lt 2021. aastal 1,3%-le 2022. aastal ja 1,4%-le 2023. aastal. Selle näitajaid on kogu ettevaateperioodiks korrigeeritud 2021. aasta märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole.

Monetaaranalüüsi andmetel oli laia rahapakkumise (M3) aastane kasvumäär 2021. aasta aprillis 9,2% (veebruaris 12,3% ja märtsis 10,0%). Märtsis ja aprillis toimunud langus oli osaliselt tingitud tugevatest negatiivsetest baasefektidest, kuna pandeemiakriisi algusetapis täheldatud suur sissevool langes aastakasvu statistikast välja. Samuti kajastab see rahapakkumise lühiajalisema dünaamika aeglustumist peamiselt seoses kodumajapidamiste ja ettevõtete hoiuste tagasihoidlikuma arenguga aprillis ning väiksema likviidsusvajadusega pandeemiaolukorra paranedes. Eurosüsteemi käimasolevad varaostud on jätkuvalt peamine rahaloomeallikas. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng, mis on küll aeglustunud. Selle jõuline mõju on kooskõlas likviidsuse endiselt suurema eelistamisega raha hoidvas sektoris ning likviidseimate rahavormide hoidmise madala alternatiivkuluga.

Erasektorile antud laenude aastakasvumäär alanes 2021. aasta aprillis 3,2%-le (märtsis 3,6% ja veebruaris 4,5%). Langus toimus olukorras, kus mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude dünaamika oli vastupidine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasvumäär alanes 2021. aasta aprillis 3,2%-le (märtsis 5,3% ja veebruaris 7,0%). Langus kajastab suuri negatiivseid baasefekte ja kavandatust varasemat laenuandmist märtsis võrreldes aprilliga. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasvumäär kerkis 2021. aasta aprillis 3,8%ni (märtsis 3,3% ja veebruaris 3,0%) ning seda toetasid tugevad kuised vood ja positiivsed baasefektid.

Koos riikide valitsuste ja teiste Euroopa institutsioonide võetud meetmetega on EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi väga olulised, et toetada pangalaenutingimusi ja juurdepääsu rahastamisele ning seda eelkõige pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et ergutada majandustegevust ja tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Eelarvepoliitikas on jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi, kuna ennatlik loobumine eelarvepoliitilistest toetusmeetmetest võib majanduse taastumist aeglustada ja võimendada pikemaajalist majanduskahju. Riikide eelarvepoliitika peab seega jätkuvalt pakkuma otsustavat ja õigeaegset toetust pandeemia ja seonduvate piiramismeetmete tagajärgedest enim mõjutatud ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Eelarvemeetmed peaksid siiski olema ajutist laadi ja vastutsüklilised, ent piisavalt konkreetselt suunatud, et tegeleda tõhusalt haavatavustega ja toetada euroala majanduse kiiret taastumist. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja valitsuste toetamiseks.

EKP nõukogu rõhutab veel kord Euroopa Liidu taasterahastu otsustavat tähtsust. Nõukogu kutsub liikmesriike kasutama neid vahendeid tulemuslikult ning samal ajal ellu viima tööviljakust edendavat struktuuripoliitikat. See võimaldaks taasterahastul kaasa aidata kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale taastumisele ning suurendaks liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali, toetades seeläbi rahapoliitika tõhusust euroalal. Selline struktuuripoliitika on eelkõige oluline majanduslike struktuuride ja institutsioonide tõhustamisel ning rohe- ja digipöörde hoogustamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.