PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 25. juuli 2019

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab praegu, et EKP baasintressimäärad püsivad nüüdsel tasemel ka vähemalt 2020. aasta esimesel poolel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine keskpika aja eesmärgile.

Nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu rõhutas ka rahapoliitika väga toetava kursi vajalikkust pikema aja jooksul, arvestades et nii realiseerunud inflatsioon kui ka inflatsiooniootused on püsinud pidevalt allpool taset, mis on kooskõlas seatud eesmärgiga. Seega kui inflatsiooni keskpika aja väljavaade jääb seatud eesmärgist jätkuvalt allapoole, on EKP nõukogu valmis tegutsema kooskõlas oma pühendumusega tagada sümmeetria inflatsioonieesmärgis. Seepärast on nõukogu valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine seatud eesmärgile.

Sellega seoses on EKP nõukogu andnud eurosüsteemi asjaomastele komiteedele ülesande kaaluda erinevaid võimalusi, sealhulgas võimalusi baasintressimääradega seotud eelkommunikatsiooni sõnumi kinnistamiseks ja leevendavate meetmete võtmiseks (nt reservidelt makstavate intresside astmelise süsteemi kavandamine), ning samuti potentsiaalsete uute netovaraostude erinevaid mahte ja koosseise.

Juuni alguses toimunud nõukogu eelmise istungi järel saadud teave näitab, et samal ajal kui tööhõive edasine hoogustumine ja tempokam palgakasv suurendavad jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust, pärsivad euroala väljavaadet endiselt maailmamajanduse kasvudünaamika aeglustumine ja rahvusvahelise kaubanduse nõrkus. Geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega seotud püsiv pikaajaline ebakindlus avaldab ebasoodsat mõju majanduskliimale, eriti töötleva tööstuse sektoris. Selles keskkonnas püsib inflatsioonisurve tagasihoidlik ja inflatsiooniootuste näitajad on alanenud. Seepärast on jätkuvalt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid tagamaks, et väga soodsad rahastamistingimused jäävad püsima ning toetavad euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja seega ka koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Pärast 0,2% kasvu 2018. aasta neljandas kvartalis suurenes euroala reaalne SKP 2019. aasta esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,4%. Laekunud majandusandmed ja küsitlustulemused osutavad endiselt mõnevõrra aeglasemale kasvule 2019. aasta teises ja kolmandas kvartalis. See kajastab peamiselt rahvusvahelise kaubanduse jätkuvat nõrkust pikaajalise üleilmse ebakindluse keskkonnas, mis avaldab eelkõige mõju euroala töötleva tööstuse sektorile. Samal ajal on teenindus- ja ehitussektori aktiivsus endiselt vastupidav ning tööturutingimused paranevad veelgi. Euroala majanduskasvu peaksid edaspidigi toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive ja palgakasv, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad endiselt langusriskid, kajastades geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega seotud pikaajalist ebakindlust.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon kiirenes 1,2%-lt 2019. aasta mais 1,3%-le juunis, kuna ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) tasakaalustas täielikult energiahindade aeglasema inflatsiooni. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon lähikuudel tõenäoliselt aeglustub ja hakkab aasta lõpu poole taas kiirenema. Ajutistest teguritest tingitud hiljutist kõikumist arvestamata püsivad alusinflatsiooni näitajad üldjoontes tagasihoidlikud. Inflatsiooniootuste näitajad on alanenud. Samal ajal kui tööjõukulude surve on tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas tugevnenud ja laienenud, võtab kulusurve mõju ülekandumine inflatsiooni tasemesse rohkem aega, kui esialgu eeldati. Keskpika aja jooksul peaks alusinflatsioon hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2019. aasta mais 4,8% ja juunis 4,5%. Laiema rahapakkumise püsivad näitajad kajastavad pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv püsis 2019. aasta juunis muutumatuna 3,8% tasemel. Hoolimata laenutegevuse teatavast aeglustumisest võrreldes 2018. aasta septembri rekordtasemega on mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv endiselt jõuline. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis 2019. aasta juunis samuti muutumatuna 3,3% tasemel, jätkates järkjärgulist kiirenemist. Üldjoontes avaldavad laenukasvule endiselt soodsat mõju varasemaga võrreldes väga madalad pangalaenude intressimäärad. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2019. aasta teise kvartali kohta näitab, et laenukasvule pakub jätkuvalt tuge nõudluse kasv kõigis laenukategooriates. Samal ajal karmistusid 2019. aasta teises kvartalis majanduskasvu väljavaatega seotud kartuste keskkonnas ettevõtete laenutingimused, kuid eluasemelaenude tingimused jäid üldjoontes samaks.

EKP rahapoliitikameetmed, sealhulgas suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide uus seeria (TLTRO-III), aitavad kaitsta soodsaid pangalaenutingimusi ning toetavad jätkuvalt juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuse vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, vähendada struktuurset tööpuudust ja suurendada vastupanuvõimet. 2019. aasta riigipõhised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teetähised. Eelarvepoliitikaga seoses toetab majandusaktiivsust euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss. Riigid, kus valitsussektori võlakoormus on suur, peavad samal ajal jätkama eelarvepuhvrite moodustamist. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.