PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Riia, 14. juuni 2018

Versioon on ajakohastatud tõlke muutmiseks.

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada asepresident Zoja Razmusat külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest. Anname teile nüüd ülevaate istungi tulemustest.

Alates varaostukava käivitamisest 2015. aasta jaanuaris on EKP nõukogu seadnud netovaraostude tegemise sõltuvaks edusammudest inflatsioonimäärade püsival kohandamisel tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Täna andis EKP nõukogu senistele edusammudele põhjaliku hinnangu, võttes ühtlasi arvesse eurosüsteemi ekspertide värskeimat makromajanduslikku ettevaadet, hinna- ja palgasurve näitajaid ning inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlust.

Hinnangu põhjal leidis EKP nõukogu, et senised edusammud inflatsioonimäärade püsival kohandamisel on olnud märkimisväärsed. Stabiilselt kinnistunud pikemaajaliste inflatsiooniootuste keskkonnas võib euroala majanduse tugevuse ja endiselt küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi alusel kindlalt eeldada, et inflatsioonimäärade lähenemine seatud eesmärgile jätkub ka eeloleval perioodil ning seda isegi pärast netovaraostude järkjärgulist lõpetamist.

Sellest lähtuvalt tegi EKP nõukogu järgmised otsused.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses otsustas EKP nõukogu jätkata varaostukava raames praegu igakuiselt 30 miljardi euro ulatuses tehtavaid netovaraoste kuni 2018. aasta septembri lõpuni. Nõukogu eeldab, et kui laekuvad andmed kinnitavad EKP nõukogu keskpika aja inflatsiooniväljavaadet, vähendatakse netovaraostude mahtu pärast 2018. aasta septembrit 15 miljardi euroni kuus kuni 2018. aasta detsembri lõpuni. Seejärel netovaraostud lõpetatakse.

Teiseks kavatseb EKP nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et need püsivad praegusel tasemel vähemalt kuni 2019. aasta suve lõpuni ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsiooni arengu jätkumine kooskõlas praeguste püsiva kohandumise ootustega.

Tänaste rahapoliitiliste otsustega säilitatakse küllaldaselt toetav rahapoliitiline kurss, mis tagab inflatsioonimäärade püsiva lähenemise tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Selleks, et toetada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. Seda tuge pakuvad edaspidigi netovaraostud, mida tehakse käesoleva aasta lõpuni, omandatud varade märkimisväärne hulk ja seonduvad reinvesteeringud ning EKP tõhustatud eelkommunikatsioon baasintressimäärade kohta. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni arengu jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. SKP reaalkasv aeglustus 2018. aasta esimeses kvartalis 0,4%-le pärast 0,7% kiirenemist eelnenud kvartalites. Aeglustumine kajastab 2017. aastal täheldatud väga kiire kasvutempo raugemist, kusjuures selle mõju süvendasid veelgi ebakindluse suurenemine, mõned ajutised tegurid ja pakkumistegurid nii euroala kui ka üleilmsel tasandil ning väliskaubanduse mõju nõrgenemine. Värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused on tagasihoidlikumad, kuid siiski endiselt kooskõlas stabiilse ja laiapõhjalise majanduskasvu jätkumisega. EKP rahapoliitilised meetmed, mis on edendanud finantsvõimenduse vähendamise protsessi, toetavad edaspidigi sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive pidev kasv, mis omakorda kajastab osaliselt varasemaid tööturureforme. Ettevõtlusinvesteeringuid toetavad soodsad rahastamistingimused, ettevõtete suurenev kasumlikkus ja tugev nõudlus. Eluasemeinvesteeringud on jätkuvalt jõulised. Ühtlasi peaks jätkuma üleilmse nõudluse laiapõhjaline kasv, mis elavdab euroala eksporti.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2018. aastal 2,1%, 2019. aastal 1,9% ja 2020. aastal 1,7%. Võrreldes EKP ekspertide 2018. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega on SKP reaalkasvu 2018. aasta prognoosi korrigeeritud allapoole ning 2019. ja 2020. aasta prognoosid jäävad samaks.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid jäävad üldiselt tasakaalustatuks. Samal ajal on aga suurenenud üleilmsete teguritega, sealhulgas protektsionismi tugevnemise ohuga seotud ebakindlus. Samuti tuleb jälgida finantsturgude püsivalt suurenenud volatiilsuse riski.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2018. aasta mais 1,9% võrreldes 1,2%ga aprillis. See kajastab energia, toiduainete ja teenuste hindade komponendi suuremat mõju. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär püsib ülejäänud aasta jooksul tõenäoliselt ligikaudu praegusel tasemel. Ehkki alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes endiselt tagasihoidlikud, on need varasema madala tasemega võrreldes tõusnud. Euroalasisene kulusurve tugevneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme, tööturutingimuste pingestumise ja palgakasvu keskkonnas. Inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlus väheneb. Alusinflatsioon peaks aasta lõpu poole hoogustuma ja seejärel keskpika aja jooksul järk-järgult kiirenema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Samasugune hinnang kajastub üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta juuni makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, kus prognoositakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon püsib 2018.–2020. aastal 1,7% tasemel. EKP ekspertide 2018. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni ettevaadet korrigeeritud 2018. ja 2019. aastaks märkimisväärselt ülespoole, kajastades peamiselt kõrgemat naftahinda.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise kasv oli 2018. aasta veebruaris 4,3%, märtsis 3,7% ja aprillis 3,9%. Ehkki rahaagregaadi M3 viimaste kuude aeglasem kasvudünaamika kajastab peamiselt igakuiste netovaraostude vähenemist alates 2018. aasta algusest, toetavad M3 kasvu edaspidigi EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ning likviidseimate hoiuste hoidmise madal alternatiivkulu. Seega oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt kitsa rahaagregaadi M1 areng, ehkki selle aastakasv on viimastel kuudel senise kiire tempoga võrreldes aeglustunud.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub endiselt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv püsis 2018. aasta aprillis eelnenud kuuga võrreldes muutumatult 3,3% tasemel ning ka kodumajapidamistele antud laenude aastakasv oli stabiilselt 2,9% tasemel.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine pakub endiselt märkimisväärset tuge ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustele ning laenuvoogudele kogu euroalal. Seda kinnitavad ka värskeima vooru tulemused küsitluses, mis käsitleb euroala ettevõtete juurdepääsu rahastamisele – iseäranis paranes juurdepääs rahastamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et EKP nõukogu tänased otsused tagavad küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi, mis on vajalik inflatsioonimäärade püsivaks lähenemiseks tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab praegune laiapõhjaline majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus püsib suur. Kõikide riikide huvides oleks aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu kutsub üles astuma konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.